Üksindus ei vaja retseptiravimit
/ Autor: Piret Paal / Rubriik: Elu ja Inimesed, Hingehoid / Number: 05. august 2026 nr 27 digileht /
Me elame ajastul, kus peaaegu iga inimlikku probleemi püütakse lahendada teenuse, programmi või tehnoloogilise uuendusega. Sotsiaalseid vajakajäämisi korvatakse diagnoosidega. Ka üksindusest räägitakse üha sagedamini kui rahvatervise probleemist. Sellel on mõju vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja isegi suremusele. Kuid mida rohkem ma eakate inimeste kogemusi kuulan, seda enam tekib tunne, et üksindus ei ole probleem, mille lahendus peitub ravimitööstuses või uues digirakenduses.
Üksindusest on raske rääkida
Uuringud näitavad, et eakad inimesed kirjeldavad seda harva sõnaga „üksindus“. Selle asemel räägitakse igavusest, koduigatsusest, kõrvalejäetuse tundest või sellest, et ei tunta end enam kuhugi kuuluvat. Mõni ütleb lihtsalt: „Keegi ei tule enam.“ Mõni teine: „Ma ei taha tüliks olla.“
