Noored kutsuvad kaasama noori liturgias

Laulasmaal 25.–26. septembril kogunenud teine EELK Noortekogu kiitis heaks sõnumi, mille keskne teema on liturgia, kutsudes hoidma jumalateenistuse põhielemente ja kaasama noori senisest enam koguduste liturgilisse ellu.

Kahel päeval osales rohkelt rahvast ja kokku oli tulunud 60 EELK koguduste esindajat. Nende seas oli nii volitatud delegaate (vanuses 18–35 eluaastat) kui ka vabakuulajaid (15–35). Koos külalistega võttis noortekogust osa 101 inimest, mis näitab osalejate arvu kasvu võrreldes möödunud aastaga.

Üks viiendiks kirikust

Tänavu oli esindatud 37 EELK kogudust, mis on üle viiendiku kiriku kõigist kogudustest. Kahe päeva sisse jäid ühine jumalateenistus, erinevates liturgilistes vormides palvused, ettekannete kuulamine, paneeldiskussioon ja arutelud väikerühmades. Käesolev tekst on kokkuvõte noortekogul arutatust ja annab noortekogu sõnumi laiemale avalikkusele edasi. Sõnumi on heaks kiitnud EELK Noortekogu delegaadid.

EELK Noortekogu loodi mõttega, et tuua kokku luterlikud noored üle Eesti ja anda neile võimalus teha oma hääl kuuldavaks kogu meie kirikut puudutavatel teemadel. Selleaastase noortekogu peateemaks on liturgia. Paljud noored osalevad iganädalaselt EELK kirikutes toimuvatel jumalateenistustel ja palvustel. Liturgia on nende jaoks keel, mille abil saab teenida Jumalat ja osaleda koguduse elus. Veelgi olulisem on muidugi teadmine, et liturgia kaudu teenib Jumal oma Sõna ja sakramendiga nii noori kui ka vanu.

Liturgia – oluline ka noortele

Liturgia on kreekakeelne sõna, mis tähendab ühist teenimist või tööd. Kristlased võtsid selle sõna juba küllaltki varakult kasutusele oma pühapäevaste jumalateenistuste kohta, mis on tänapäevani kristliku liturgia keskmeks. Laiemalt tähendab liturgia korrastatud jumalateenistuslikku elu, mille hulka kuuluvad palvused, talitused ja kõik muu, mida kirikutes ja kogudustes toimetatakse.

Noorte luterlastena kinnitame, et liturgia on meie kiriku identiteedis oluline element. Liturgia väärtus on selles, et see ühendab meid üle aja ja ruumi – nii mineviku kristlastega kui ka tulevaste põlvedega ühes üleilmses apostlikus kirikus. Liturgia ei sõltu meie tunnetest ja meeleolust, vaid on ajaproovile vastu pidanud Jumala teenimise vorm.

Samal ajal ei pea liturgiat nägema kivistunud ja muutumatul kujul, vaid elava jumalateenistusena. Seetõttu on tervitatav moodsate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine liturgilises teenimises, nagu seda on näiteks helivõimendus, videoülekanded, ekraanid. Samas ei tohiks moodsa tehnoloogia tuules liturgia sisu kaduma minna ja liturgiast ei tohiks saada kõrgtehnoloogiline etendus.

Erisused pole probleem

Liturgilised traditsioonid on erinevad nii konfessioonide vahel kui ka meie enda kiriku sees. Neid erisusi ei pea nägema probleemina, vaid need on kiriku rikkus. See, et ühes luteri kirikus saab nädala jooksul toimuda nii ülistusõhtu kui ka palvus Taizé lauludega, ei ole murekoht, vaid suur õnnistus. Samas ei tohi need erinevad sündmused konkureerida pühapäevase jumalateenistusega, vaid peavad suunama kõiki koguduse liikmeid, nii noori kui ka vanu, kogunema ühisele peajumalateenistusele.

Liturgia ei ole asi iseeneses, vaid on vahend, mille kaudu saame teenida Jumalat. Liturgilistel sõnadel ja vormelitel puudub väärtus väljaspool Jumala Sõna. Samas ei ole liturgia puhtalt meie kujundada ja otsustada. Kristliku liturgia põhielemendid pani paika Jeesus ise, öeldes armulaua seadmisel: „Seda tehke minu mälestuseks!“ (Lk 22:19) või lausudes suure misjonikäsu juures: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.“ (Mt 28:19)

Et noorte teemad võetaks fookusse

Ka mitmed muud jumalateenistuse elemendid pärinevad otse Piiblist ja nendega käib kaasas pikk traditsioon. Neid elemente teenistusel ei tohi muuta, vaid neid tuleb hoida ja väärtustada põlvest põlve. Samas on muid kohti liturgias (jutlus, kirikupalve jm), mida on võimalik kujundada ja vormida vastavalt kontekstile. Eriti jutluses, aga ka kirikupalves, võiks arvesse võtta teemasid ja küsimusi, mis puudutavad noori inimesi.

Loodetavasti ilmub 2027. aasta lõpus uus EELK kiriku laulu- ja palveraamat. Noortena ootame, et lauluraamat liidab meid ja sellest saab meie kiriku ühine lauluraamat. Meil on hea meel, et uues väljaandes saab olema märgatavalt suurem laulude valik, mis peegeldab kristliku muusika erinevaid stiile. See rikastab ja mitmekesistab liturgiliselt meie koguduste elu.

Kuivõrd „liturgia“ algupärane tähendus on seotud koostegemisega, on meie jaoks suur murekoht. Paljudes paikades ei saa noored osaleda koguduse liturgilises elus kaastöölistena, vaid neid koheldakse passiivsete osalejate ja puhtalt vastuvõtjatena. Noorte suurem kaasamine liturgiasse tõsteti esile ka eelmise aasta EELK Noortekogu sõnumis, mille kohaselt tuleks noortele luua võimalusi kirikus kaasa teenimiseks.

Meeskonda kuulugu ka noored

Seetõttu peame väga oluliseks noorte kaasamist koguduste liturgilisse ellu. Peab muutuma mõtteviis, et jumalateenistuse ettevalmistus ja läbiviimine on puhtalt vaimuliku töö. Nagu juba viitab sõna päritolu, on liturgia meeskonnatöö. Ja selles meeskonnas on oma koht nii vanadel kui ka noortel. Peame oluliseks, et noored saaksid jumalateenistusel mitmel viisil kaasa teenida: valmistada näiteks kirikumehena ette jumalateenistuse ruumi, lugeda kirjakohti või palveid või toetada teenistust muusikaga.

Liturgia pisiasjad ei ole õndsusloolised küsimused ja eriarvamused neis ei tohiks liialt lõhkuda kiriklikku osadust, mis meil on omavahel EELK liikmetena. Noortekogu loodab, et kirik suudab lahendada kogudustevahelised eriarvamused liturgia vormi osas.

Samuti näeme erilise valukohana, et noorte vaimulike pealekasv on äärmiselt väike. Kogu kiriku jaoks on suur küsimus, kuidas motiveerida noori teoloogiat õppima, kuidas saaks neid õpingute ajal süstemaatiliselt toetada ja olla neile abiks teenimisvõimaluste leidmisel kirikus.

Oleme tänulikud, et oleme saanud koos olla teisel ajaloolisel EELK Noortekogul ja ühiselt arutleda liturgiaga seotud küsimuste üle. Meie kirikul on rikas liturgiline pärand ja noortena on meil hea meel seda tulevikku edasi kanda.

EELK Noortekogu