Andres Uibo: Õlimäel kontserti anda on eriline

«Minu põlvkonnale jäi nooruses maailm piiratuks, seepärast on reisimine olnud väga oluline. Ühel hetkel on selge, et maailm on väga väike, jäävad järele vaid üliolulised punktid. Pühale maale ent ikka ja jälle läheks,» räägib Andres Uibo, orelikunstnik, helilooja, Eesti muusikaakadeemia professor.
Olnud tõotatud maal kuus korda, ei imestanudki ta väga, kui saabus kutse tulla tänavu kevadel esinema Iisraeli orelifestivalile. «Juudid on suured orelihuvilised, paljud neist tipptasemel mängumehed,» selgitab ta.
Haifa, Tel Aviv ning Jeruusalemm nõudsid kolme erinevat programmi, sest fännid ostsid piletid kõigile kontsertidele. «Orel on, uskuge või ei, iidne juudi mänguriist, arvatavasti tulnud neile Paabeli aegadel. Ajalookirjutaja Flavius Josephus kirjeldab Jeruusalemma 12 vilega hiigelorelit, mille hääl olnud kuulda tuhande sammu kaugusele.
Kui orelist sai 10. saj kirikuinstrument, tekkis juutidel mõningane vaimne tõrge. Vana Testamendi põhjal pole tõesti kuigi palju orelimuusikat loodud. Teatud raskusi muidugi valmistab ortodokssele juudile mängida innustunult näiteks koraalieelmängu «Herr Jesu Christ zur Jordan kam». Suur hulk heliloojaid on olnud juudi päritolu, ka tänapäeval on Venemaal suur osa organiste juudi soost.»
Uibo soovis algul kontserti anda Jeruusalemmas Siioni mäe Maarja Uinumise katedraalis. Läbirääkimise tulemusena mängis aga hoopis Õlimäel Saksa kirikus. Sibeliust, Mendelssohni, Woodi, Regerit; eestlaste heliloomingust Arvo Pärdi «Triviumi» ja enda «Uut Jeruusalemma», 2003. aastal loodud «Apokalüptilise sümfoonia» neljandat osa.
Tagantjärele ütleb Uibo, et kõik läks õigesti, st Jumala paremat äranägemist mööda. «Õlimägi on ikkagi Jeruusalemma mõjusamaid paiku, kus olla.»
Milano katedraalis, Pariisi Jumalaema kirikus, Lübecki Maria kirikus, kus töötas Buxtehude, Monaco katedraalis ja mujal kuulsates kohtades mänginuna märgib ta:
«Õlimäel oled Piibli tegevuse keskel, vahetus kontaktis, otse eetris. Mujal oleks ikkagi nagu raadioülekandega tegemist.»
Publik toetas, võttis hästi vastu, nõudis lisapalu. Akustika ja publik sulasid muusikaga, suurepärane Saueri orel kandis, pühkis tuulise ja jahedavõitu päeva väsimuse.
«Iisraelis nagu maa ja õhk toetaks, Eestis nii palju ei jaksa,» leiab Andres Uibo. Järgmine sõit Jeruusalemma on juba maikuu lõpul, kui 31. mail Taaveti kindluses esitab segakoor Latvija Uibo teost «Uus Jeruusalemm», samuti Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel.
1990ndate algul täiendas Andres Uibo end Lübeckis, Tallinnaga ajalooliselt seotud ja isegi sarnases tuulises linnas, tegeles peamiselt oreli harjutamise ja Piibli lugemisega.
Piibli üle mõtiskledes kerkisid Ilmutusraamatu 21. peatüki sõnad ta ette ja tuli selge teadmine, et selle juurde sünnib kord muusika.
Kümne aasta pärast saigi paberile, siis juba mõne nädalaga. «Uus Jeruusalemm luuakse loomulikult mujal, mitte minu heliloomingust. Siiski on väga hea tunne olla protsessis kuidagi osaline,» lisab Andres Uibo.
Maestro kreedo on lapselik, tingimatu siirus suhetes Jumalaga. «Ta on, analüüsida ega kahelda ei saa. Vaimsete asjade analüüs lihtsalt ei vii kuhugi ja targutamine pole minu jaoks. Ma üldiselt ei loe väga palju, aga Piiblit, seda lihtsalt soovin kogu aeg lugeda.»
Juune Holvandus