Kool nagu puu, mille lehed ei närtsi ja mis annab vilja

  Tartus jagab lastele teadmisi kolm kristlikku erakooli: katoliku kool, kristlik põhikool ja noorimana luterlik Peetri kool. Kui katoliku kool tähistas oma 20. sünnipäeva möödunud aastal, siis kristlik põhikool teeb seda sel sügisel.

Poolesaja õpilasega kooli peab Elu Sõna kogudus, selgitab kolmandat aastat direktori ametis olev Helve Lokk, kes kooliga on seotud üle kümne aasta. Kooli ajalugu teab kõige põhjalikumalt aga ilmselt muusikaõpetaja Kristi Jörberg, kes kõik need aastad on tekitanud lastesse armastust muusika vastu.
Kristi ütleb, et koguduses lastetööd teinud soome misjonäri Vappu Seloneni ümber koondusid paarkümmend aastat tagasi lastevanemad, kes olid huvitatud teistsuguse hariduse andmisest oma võsukestele. Vanemad soovisid, et kool oleks käepikendus kodule. Leidus ka aktiivne vastava kogemusega lapsevanem ja tema juures kodus alustatigi seitsme lapsega.

Veeojade ääres
Võiks kirjanik Lutsu moodi öelda, et kui ma koolimajja jõudsin, olid tunnid juba alanud. Just nii oligi, aga tavapärane kolmapäevane piiblihommik, mida sageli kutsutakse läbi viima mõni külaline, oli seekord ära jäänud. Hommikupalve aeg ja ka esimene tund olid juba läbi, lastele ülesanded kätte jagatud ja direktoril natuke mahti külalise jaoks.
Tegelikult on ka direktor Lokk kooliga algusest peale seotud, esmalt lapsevanemana, siis aga tundis, et tahab koolile enamat anda ja läks õppima klassiõpetajaks. Oma kutsumust õpetajana järgib ta siin koolis 2001. aastast. Täis vaimustust näitab ta koridori üles pandud õpilastööde näitust, maakaarti, millele märgitakse Comeniuse projekti käiku, teeb ringkäigu õppeklassidesse ja tutvustab õpilasi.
Et ta siin majas armastatud on, teeb 3. klassis õppiv Holger kohe praktiliselt selgeks: poiss küsib luba ja võtab õpetajal ümbert kinni. «Ta on meil kallistaja-mees,» kommenteerib Helve Lokk heatahtlikult. Siinses koduses õhkkonnas, kus kõigile võrdselt tähelepanu pööratakse, on motoks võetud õndsuse tee (vt Ps 1:1–6). Read «Siis ta on otsekui puu …» ja sellele järgnevad on maalitud ilmselt vanast uksest valmistatud erilisele stendile ja kõigile lugeda.
Siinsed lapsed on igal juhul kui veeojade juures ega närtsi, kui piiblisalmi tõlgendada. Kristi Jörberg ja Helve Lokk kinnitavad kui ühest suust, et selle kooli lõpetajad on enesekindlad ja saavad edaspidi elus hästi hakkama. Viimaste aastate lõpetajatest on saanud noortetöö liidrid või organisaatorid. «Nad on erilised lapsed, teavad oma tugevusi, julgevad täiskasvanutega suhelda ja on usalduslikud, teatud küpsusega. Nende peale saab midagi ehitada,» ütleb Kristi Jörberg.

Annab vilja
Aja jooksul on kool muutunud üha oikumeenilisemaks: nii õpetajad kui ka lapsed või nende vanemad on seotud erinevate kristlike konfessioonidega või on kristliku maailmavaatega. Iganädalased hommikupalved, kolmapäevased piiblihommikud ja usuõpetuse tunnid annavad õpilastele eluks kaasa usulise maailmavaate ja vastavad teadmised.
Lõpuklassis õppiv Eliisabet ütleb, et talle meeldib kool just sellepärast, et see on kristlik ja õpetajad hästi lahked, valmis mure korral alati aitama. Ta lööb kaasa Elu Sõna koguduse noortetöös ja plaanib sügisest edasi õppida Poska gümnaasiumi humanitaarsuunal, sest tema lemmikaine on ajalugu.
Eliise on aasta noorem, aga temagi kinnitab, et kristlane olla on oluline. Tema tulevik võiks seotud olla moe, muusika, filminduse või millegi sellisega. Ta arvab, et isegi siis, kui sa ei ole kristlane, laiendab selles koolis õppimine silmaringi. Klassivend Jaagup mängib klassikalist kitarri ja sai äsja Võru muusikakoolis toimunud konkursil esikoha. Tema suund on võetud Ellerisse sooviga saada kitarriõpetajaks, igal juhul siduda end muusikaga.
Kunstist ja muusikast peetakse siin koolis väga lugu. Sirje Khaperski aitab süüvida kunsti- ja usuõpetuse teemadesse ning Kristi juhatab kahte koori: mudilas- ja lastekoori. Vaimustunud õpetaja selgitab: «Mul ei ole valikut, ma ei saa endale lubada, et võtan koori laulma need, kes viisi peavad. Kõik soovijad tuleb laulma panna. Koorilaul on meil tunniplaanis. Mõnigi mees, kes eelmisel aastal viisi ei pidanud, on hakanud laulma. Kedagi ei tohi kõrvale jätta.»
«Meie üks eesmärke on õpilaste individuaalsuse arendamine,» lisab Helve Lokk.
Kui see kool nii sõbralik ja hooliv poleks, vaevalt et neljandas klassis õppiv Lembi viitsiks iga päev Puhjast Tartusse kooli käia. Ja veel rõõmsal meelel. Siin ei jää keegi märkamata, kui keskmiselt õpib klassis viis last. Ka vahetunni ajal on siin majas vaikne.
Väikeses erakoolis on muidugi õppemaks, aga linnavalitsus on võimaluste piires alati kooli toetanud. Vabatahtlikud on käinud abiks kooli remontimas, norra sõbrad on toetanud mõnd peret. Kooli nõukogu, kuhu kuulub kaks koguduse esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kaks õpetajat ja direktor, aitab kooli juhtida, reklaamida ja tulevikku määravaid otsuseid vastu võtta.
«Lastevanemad hoiavad ühendust lastevanematega, kogudus toetab meid moraalselt ja aitab vaimulikku poolt kanda, meie seisame hea õppe-kasvatustöö eest,» selgitab direktor nõukogu ülesandeid. Iga õpilane, õpetaja ja lapsevanem on tähtis, et koolil hästi läheks.
Rita Puidet

Tartu kristlik põhikool
Alustati 1994. aastal kuue õpilasega Tartu Elu Sõna kristliku koolina.
1997. aastaks kasvas koduõppest välja eraalgkool, sügisel koliti endise lasteaia ruumidesse aadressil Ööbiku 10a.
Aastal 2000 omandati põhikooli staatus, koolis õpib praegu 49 last, õpetajaid on peale direktori ametis 15.

Pildigalerii: