Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 3. osa

3.
Koraan käsib jõuga ja kui vaja, siis sõjaga vastu hakata ja õiglaselt karistada süüdlasi, kui on tegemist invasiooni, ülekohtu, Jumala või pühade asjade teotamisega; tasu kurjuse eest on kurjus samavõrra, kuid kes andestab ja otsib lepitust rahus, (sellele) tasub Jumal. Kästud on ustavalt lepinguid pidada.
Kõige selle juures ei ole nende aulisus ja tasu, kes koju jäävad, võrreldav nendega, kes Jumala asja eest võitlusse lähevad. Kas tapetakse või ta võidab, anname me väga suure tasu. Ja ärge öelge nendest, kes Allahi asja eest tapetud saavad, nad on surnud, ei, nad on elavad, te vaid ei haara seda.
Küsimus on selles, et Koraan lubab asju, mille suhtes tuleb usklikul otsustada, kas seda kasutada või mitte. Kõik sõltub sellest, milliste silmade ja südamega me Koraani loeme. Nende tegu, kes andestavad, on suurem kui neil, kes kätte maksavad.

Vangid saavad võitjate saagiks
Et mõista Lähis-Idas praegu toimuvat, tuleb paljus lähtuda Koraanist. Võib öelda, et kõige selle juures ei ole siin demokraatiaga vähimatki pistmist. Siin kasutab USA oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kergemeelselt ära šiiitide ja sunniitide vahelise ajaloolise vaenu. Võideldakse usulise ja poliitilise ülemvõimu pärast araabia islamimaailmas.
Süürias on sõja ohvriteks saanud ka seni diktaator Assadi all rahus elanud kristlased ja teiste usundite esindajad. Radikaalide jaoks on see püha sõda, kus vangid saavad võitjate saagiks. Kes oma usust ei tagane, hukatakse, naisi koheldakse orjadena. See kõik ei ole vastuolus prohveti sõnaga.
Koraan lubab: Keelatud on teile abielunaised, kui te neid ei ole saanud sõjasaagiks … lisaks sellele võite endale oma vara eest naiseks otsida vallalisi naisi … Sõja käigus hävitatakse barbaarselt iidsed kultuurimälestised kui osa ebajumalakummardamisest. Rühmitus Boko Haram Nigeerias, toetudes Koraanile (suura 9.29), deklareerib oma kohustust võidelda kristlaste vastu, kus iial nad on leitavad, kuni nad alandlikul meelel hakkavad maksma jizya maksu (erimaks uskmatutele) ja tunnistavad endid alistatuiks.
Usu tegelikus järgmises, nagu peaaegu igas teiseski usus, näitavad ühed üles fanaatilist innukust, teised käivad oma teed rahumeelses pühendumuses ja kolmandad on vaid nime kandjad, ilma et usk nende elu muudaks või nende südameid sügavalt puudutaks. On neid muslimeid, kes kaitsevad pingekolletes kristlasi ekstremistide vägivalla vastu.

Uskliku valik
Eestis on 2000. a seisuga hinnatud umbes 10 000 muslimit. Nende elu ja suhtumine kaasinimestesse on olnud igati rahumeelne ja positiivne. Erakordne on Eestis veel see, et siin sunniidid ja šiiidid sõbralikult ühes koguduses koos tegutsevad.
Samas islami pagulaste integreerumisel Euroopa ühiskonda on seni tagasihoidlikud, või õigemini öelda olematud tulemused. Rootsi on näidanud üles piiritut heasoovlikkust migrantide vastu. Isegi Pipi Pikksukkk on rassismi kahtlustuste alla langenud. Tulemuseks on kõige hea kõrval 55 geto rajooni, kuhu politsei ega päästeamet enam naljalt oma nina ei julge pista.
Koraan ühelt poolt ütleb: Teie usklikud! Ärge võtke sõpradeks juute ja kristlasi ega uskmatuid. Ärge sõbrustage nendega, kes on Jumala viha all. Nad on jäänud ilma igasugusest igavese elu lootusest. Usklikel naistel ei ole luba minna mehele uskmatutele.
Teises kohas on öeldud: Jumal ei keela teil pidada sõprust ja olla õiglane nendega, kes ei võidelnud teiega usu pärast.
Taas on siin uskliku valik, mida ta teeb.

Uskmatut ootab põrgutuli
Tuleb silmas pidada, et kõik hea ja kaunis Koraanis on mõeldud ainult usklike jaoks. Uskmatu ei ole võrreldav usklikuga. Paremal juhul tuleb ta rahule jätta ja anda kohtumõistmine Jumala kätte. Halvemal juhul tuleb temaga võidelda ning viia ta õige usu tunnistamiseni ja alistumiseni.
Olles eneses otsustanud, et ta on sõjateel lääne vastu, on islami võitleja jaoks iga uskmatu laps, tüdruk ja naine Allahi poolt kingitud tasu ja saak, iga mees surma vääriv vaenlane. Kõige selle juures on iga rahva hulgas ka lihtsalt kurjategijad, kes teevad kurja oma usust ja nahavärvist sõltumata.
Me võime küll osutada vennaarmastuse imesid, kuid fakt on see, et islami radikaalide jaoks jääme lihtsalt uskmatuks, vale tee peal kõndijaks. Siin maailmas ootab Allah meilt armuliselt meeleparandust, seal aga põleme kindlasti igaveses põrgutules.
(Järgneb.)
Andres Mäevere