Kogudustes valitakse juhtorganeid

EELKs on valimiste aasta. Alustuseks valivad endale uued juhtorganid kõik 167 kogudust.

Viimase aasta jooksul liikmeannetuse teinud ja armulaual käinud täisealised koguduseliikmed võivad osaleda nõukogu valimistel, mis omakorda valib juhatuse. On ka 44 sellist kogudust, kus nõukogu ülesandeid täidab täiskogu. Seal valitakse ainult juhatus.
Nõukogu ja juhatuse peamisteks ülesanneteks on koguduse majandusasjade korraldamine ja vaimulike abistamine usuelu edendamisel. Nõukogu valib vajadusel kogudusele ka õpetaja.

Rahulikud valimised
Mitmest eri kogudusest kinnitati Eesti Kirikule üksmeelselt, et valimised on seal kulgenud üsna vaikselt ja rahulikult. Tõsist valimiskampaaniat või põhjalikku arutelu koguduse tuleviku üle näib harva ette tulevat. Erandiks oli Tartu Ülikooli-Jaani koguduses 21. jaanuaril valimiste-eelne seminar, kus arutleti järgmise nelja aasta prioriteetide üle.
Ka ei kasuta koguduste liikmed tavaliselt õigust omalt poolt kandidaate üles seada ning seetõttu saab valiku teha õpetaja ja juhatuse poolt esitatud inimeste seast. Peaaegu kõik neist osutuvad ka valituiks, vaid paar vähem hääli saanut jäävad nõukogu asendusliikmeteks. Valimisaktiivsus on olnud erinev, kuid mõnes koguduses on hääletamas käinud vaid kümnendik täiskogu liikmetest.
See ei viita küll tingimata liikmete ükskõiksusele oma koguduse tuleviku suhtes. Paljudes väikestes kogudustes kujuneb aktiivsete kaasalööjate ring nimelt töö käigus spontaanselt. Valimisi peetakse seetõttu formaalsuseks ega vaevuta hääletama tulema.
Kolga-Jaani õpetaja Peeter Parts leiab, et valimistest osavõtjate arvu suurendamiseks võiks aga lubada ka elektroonilist hääletamist. Paljud maakoguduste liikmed elavad tänapäeval kodukohast kaugemal ja kasutaksid seda võimalust meelsasti.
Ent küllap tõstab aktiivsust seegi, kui hääletada saab pikema aja jooksul. Rakvere koguduses kestsid valimised terve nädala ning nõnda saadi osalema peaaegu pool täiskogu liikmetest. Õpetaja Tauno Toompuu seletab suurt aktiivsust ka sellega, et valimised toimusid jõulude eel ja ajal, mil kirikus käis palju rahvast.

Vanad ja uued tegijad
Üldiselt pole koguduste töös suuremaid muudatusi ette näha, sest enamik endise nõukogu liikmetest valitakse tavaliselt tagasi. Siiski annavad valimised hea võimaluse tõmmata kogudusetöösse kaasa ka uusi inimesi.
Näiteks Järva-Jaani õpetaja Katrin-Helena Melder peab oluliseks, et nõukogu koosseis oleks tasakaalustatud. Seetõttu püütakse kandideerima leida ka äsja kogudusega liitunuid ja rohkem meesterahvaid. Toompuu kinnitusel pöörati Rakveres kandidaatide selekteerimisel tähelepanu aga sellelegi, et asjatundlikke inimesi jätkuks kõigisse töövaldkondadesse.
Üldiselt valitakse nõukogudesse neid, kes on varasemalt tegusate koguduseliikmetena silma paistnud. Sageli on nad aga ka muidu ühiskondlikult aktiivsed. Näiteks Kolga-Jaani koguduse nõukogu liikmetest on pooled tegevad vallaomavalitsustes, sealhulgas ka uus juhatuse esimees Kalevi Kaur. „Olen seda meelt, et ka väikesel maakogudusel on koht siin päikese all. Tahan kaasa aidata sellele, et Kolga-Jaani kogudus kasvaks ja areneks,“ põhjendas ta oma valmisolekut asuda koguduse etteotsa. Kaur rõhutas ka, et kogudusel on olnud eriline koht nii Eesti ajaloos kui kohalikus elus, mistõttu ei suuda ta piirkonda ilma tegutseva kirikuta ette kujutada.
Mõnel pool on aga valimised alles ees, näiteks eeloleval pühapäeval toimuvad need Juurus, Laiusel ja Vändras, lõppevad Tartu Maarja ning algavad Võnnu koguduses. 5. märtsiks peavad kõik kogudused olema oma juhtorganid ära valinud. Siis ootavad ees praostkondade nõukogude ja kirikukogude liikmete valimised.
Rain Soosaar

Valimiste aasta EELKs
6.11.2016–5.3.2017 valivad kogudused juhtorganeid
5.3–31.5.2017 valivad praostkonnad nõukogusid ja kirikukogu liikmeid
1.1.–31.5.2017 valib vaimulike konverents kirikukogu liikmeid
28.–29.11.2017 valib kirikukogu kirikuvalitsuse liikmeid
Allikas: www.eelk.ee