Kristus on üles tõusnud!
/ Autor: Mart Salumäe / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 28. märts 2018 Nr 14/15 /
Kirikuaasta tähtsaim püha pole Eesti rahva seas niisugune massiüritus kui jõulud. See ei kahanda aga ülestõusmispühade ülevat tähendust. Kuid masside tähelepanu kuulub nähtustele, milles osatakse end osalisena tunda. Sünd ja surm, elu õnn ja traagika on tuttav kõigile. Surnuist ülestõusmise kogemus meil enamasti veel puudub.
See puudus ka Jeesuse aja inimestel. Rahvamass oli oma töö teinud – nad olid Jeesust kuninglikult tervitanud ning ta ka surma saatnud. Jeruusalemm puhkas paasapühadest, mida küll seekord oli häirinud näotu vahejuhtum – ühe usuhullu hukkamine. Aga ta oli nüüd juba maetud ning rahvas pöördus tagasi argisesse rutiini.
See, et maailm pole enam endine, sai teatavaks esmalt naistele, kes nädala esimese päeva tõusul läksid Jeesuse hauale. Suurimad Jumala imed polegi massidele kogemiseks antud. Nendest osasaamise nimel on vaja tõusta ja minna – järgida Issanda kutset, saada tema järgijaks.
Rahvarohkeim Jeesuse imetegu oli ilmselt 5000 mehe toitmine, kõhutäis, millest tuhanded aru said. Ülestõusmise ime sai teatavaks aga väga piiratud hulgale. Neile, kel oli asja masside poolt põlastavalt unustusse tõugatu hauale.
Näiteks toidupoode külastab enamik elanikkonnast. Ihu vajab ju toitmist. Aga neid, kes raamatupoes käivad, on oluliselt väiksem hulk. Ometi poleks meil põhjust ilma kirjanduseta end kultuurrahvaks pidada. Sama on usuga ülestõusmisse ja igavesse ellu Issandas Kristuses. Ilma nendeta, kes igavikku on isiklikult tunnetada püüdnud, poleks meil mõtet ka oma rahvale ega keelele igavikku otsida.
Mart Salumäe
