Religioonide tundmine on koolihariduse osa

Juba üheksandat korda Tartu ülikooli usuteaduskonnas toimunud vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil läks esimene koht Tallinna, teine Pärnusse ja kolmas jäi Tartusse.

Aastatega tavaks saanud kombel toimus tänavugi olümpiaad kahes voorus. Üle Eesti oodati õpilasi kirjutama religiooniteemalist esseed, mille hulgast valiti kümme paremat ja kutsuti autorid teise vooru. Essee hindamisel lähtuti teema lahtimõtestamise ja analüüsi oskusest, kuid arvestati ka teemakohaste allikate kasutamist, kriitilist mõtlemist ja vormi korrektsust.
Enim valitud teemad olid „Kiriku tähtsus kaasaegse inimese jaoks“, „Kas meile on vaja religiooni politseid?“, „Milline kirik kõnetaks kaasaegset inimest?“, „Maailmareligioonide parlament“, „Religioon „Troonide mängus““.
Oma ala tippudest žürii – dr prof Anne Kull, dr Priit Rohtmets, dr Atko-Sulhan Remmel, dr Ain Riistan ja dr Roland Karo – ees said finalistid kahe päeva jooksul oma usundialaseid teadmisi proovile panna.
Tuli sooritada eri religioone käsitlev test, kus uuriti näiteks, kes on Martin Luther King, Uku Masing, Mahatma Gandhi, Annika Laats ja vend Vahindra; samuti pidi selgitama näiteks, mida tähendab reinkarnatsioon, katedraal, advent, sufism ja askeet. Kohapeal tuli kirjutada lühiessee teemal „Eesti Vabariik ja kirik“. Samuti tuli noortel ette valmistada ja komisjoni ees kaitsta loosiga tõmmatud religiooniga seotud lähteülesanne.
Näiteks küsiti, kas eestlaste väidetav vähene usklikkus on probleem või voorus; kui öeldakse, et eestlane on metsarahvas, kes austab loodust ja usub puude hingestatusesse, siis kuidas sobitub siia samuti levinud väide, et eestlane on väheusklik rahvas; kui mitmel pool Euroopas on teemaks naiste tervet nägu katva riietuseseme lubamine või mittelubamine, siis kuidas oleks mõistlik see küsimus Eestis lahendada; kellele peaks kuuluma ja kes peaks hoolitsema pühakodade eest Eestis, kas usuorganisatsioonid või riik.
Esimese koha vääriliseks hinnati Susanna Mett Tallinna reaalkoolist, teise koha sai Lisette Sivard Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist ja kolmas koht jäi Tartusse, selle vääriliseks hinnati Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Anni Varjo.
Lisaks akadeemilises vormis väitlustele ning teadmiste kontrollile oli Eesti eri paigust (Tallinnast, Pärnust, Tartust, Võrust) kokku tulnud õpilastel meeldiv võimalus ka omavahel suhelda ning mõtteid vahetada. Vestluste käigus ilmnes finalistide huvi Tartu ülikooli usuteaduskonna vastu ning nad tunnistasid, et ei välista haridustee jätkamist just ülikooli usuteaduskonnas.
„Õpilaste põhjal, kes olümpiaadil kaasa löövad, on kohe näha, kes on ja kes ei ole koolis õppinud usundiõpetust. Selle aine õppimine mõjub inspireerivalt ning kasvatab oluliselt seda teadmistepagasit, mida meie aineolümpiaad tähtsustab,“ tunnistas Rohtmets, kelle sõnul oleks vajalik, et aine jõuaks senisest rohkematesse koolidesse.
Mõlemal päeval viibis kohal ja osales hindavas töös riigi esindajana Ilmo Au, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja, kes toonitas, et ülevaade maailmareligioonidest peaks kuuluma gümnaasiumihariduse kohustuslikku programmi.
Liina Raudvassar