Lühiuudised
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 12. august 2020 Nr 29 /
3. augustil oli Jaan Kiivit seeniori 49. surma-aastapäev
Sel puhul süütas piiskop Tiit Salumäe peapiiskop dr Jaan Kiivit seeniori (1906–1971) ja tema abikaasa Gertrud Kiiviti haual Rahumäel mälestusküünla.
Ülemkarjaseks valiti Kiivit 23. oktoobril 1948 erakorralisel kirikukogul ja oli selles ametis kuni 1967. aastani.
Emerituuri arvati ta 61-aastasena tema enda palvel. Tema kirikupeaks olemise periood oli keeruline ja kirikule tervikuna väljakutset esitav. Neljakordse usuteaduse audoktorina oli Jaan Kiivit seenior teoloogina rahvusvaheliselt tunnustatud ning tema üheks teeneks saab pidada kiriku rahvusvaheliste suhete arendamist.
Püha Laurentius on Eestis kuue kiriku nimipühak
Lauritsapäev on nimepäevaks Kuressaare, Pühalepa, Kuusalu, Prangli, Laatre ja Nõo kirikule. Kogudused tähistasid lauritsapäeva erinevatel aegadel. Näiteks Prangli koguduses toimus lauritsapäeva jumalateenistus juba laupäeval, 8. augustil ning Kuressaare pühitses koguduse nimepäeva pühapäeval, aga Kuusalu kogudus tähistas seda õigel päeval, 10. augustil läbi päeva vältavate üritustega.
Kell 9 koguneti Kuusalus surnuaeda ringkäigule kaplan Peeter Paenurme juhatusel, Vabadussõjas langenute haudadele asetati lilled. Kell 11 algas lauritsapäeva jumalateenistus kirikus, kus jutlustas Kadrina õp Meelis-Lauri Erikson, orelit mängis prof Andres Uibo, veel musitseerisid Külli Erikson orelil ja Anne Jalakas flöödil.
Kell 13 algas pastoraadis Laurentsiuse Seltsi eestvedamisel VII Eduard Ahrensi konverents „Kooli poole“, mida juhatas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Õhtul kell 18 toimuval kirikukontserdil „Aberdene 1662“ esitasid laule Šoti- ja Inglismaalt Maria Valdmaa (sopran) ja Mikko Perkola (viola da gamba, Soome). Pastoraadis oli vaadata väljapanek vanadest õpikutest ja muust ajaloolisest koolivarast.
10. august, rahvakalendris lauritsapäev, on kirikukalendris Roomas märtrina surnud ülemdiakoni Laurentiuse mälestuspäev. Püha Laurentiusega seostub lugu, kuidas ta saades käsu loovutada kiriku vara keisrile jagas selle hoopis puudustkannatavatele ja osutades vaestele ütles, et tegemist on kiriku kalleima varaga.
