Palve ühendab kogudusi

Taas on misjonär Helene Toivanen välja loosinud eestpalvekogudused. Mõni kogudus osaleb projektis esmakordselt, mõni mitmendat korda. Ka on juba Zoomi kaudu partnerkogudusega ühenduses oldud. 

Seitsmendat korda jagas võrgustiku eestvedaja Helene Toivanen välja paarid, kes sel aastal üksteise eest palvetavad, koguduste tegemistele kaasa elavad, üksteisel külas käivad või ühiselt midagi ette võtavad. „Oluline on üksteise eest palvetada,“ ütleb Helene. Neid kogudusi, kes sel aastal soovisid projektis osaleda, on kokku 44. Osalevate koguduste arv on püsinud stabiilne – on olnud mõni loobuja ja mõni uustulnuk.

Plaan peetud

Lasnamäe Markuse kogudus, mis tegelikult on Püha Vaimu koguduse osakogudus, osales loosimises esimest korda ja sai eestpalvekoguduseks Maarja-Magdaleena. Lasnamäel kogudust teeniv õpetaja Kaido Petermann ütleb, et kogudusel oli osadusõhtu ja nagu varasemalt kokku lepitud, oli tal Peipsi-äärset kogudust teeniva õpetaja Aivo Prükiga siis videokohtumine. Mõlemad kogudused on väikesed – ühiseid teemasid neil jätkub. Vahelepõikeks olgu öeldud, et just Maarja-Magdaleenast sai eestpalvekoguduste idee alguse. 

Lasnamäe kogudus on võtnud plaani iseseisvuda, et tunda end täisväärtuslikumana, ent kas kogudusel on selleks valmidust, on mõttekoht, kaalutleb õpetaja. (Kooskäimisi alustati aastal 2014.) Kui möödunud aastal käis kogudus ekskursioonil Saaremaal, siis sel aastal plaaniti minna vanausuliste piirkonda Peipsi ääres. Ühtlasi on mõte külastada eestpalvekogudust. Loosimine läks Petermanni sõnul aga huvitavalt, sest tegu on vanausuliste kandiga. Reisile kutsutakse kaasa nii eesti- kui venekeelseid jumalateenistustel käijaid. 

Lasnamäe koguduses tegutsev misjonär Kirsti Malmi ütleb, et esimest korda puutus ta Maarja-Magdaleena kogudusega kokku Nelja Tuule ristirännakul 2008. aastal kirikus peatudes ja koos palvetades. Ta ütleb ka, et mõnel Lasnamäe koguduses käijal on sealkandis juured. Kirsti kavatseb ka ise 22. juulil ehk madlipäeval, mida rahvakalendri järgi tuntakse kui Maarja Magdaleena mälestuspäeva, kogudusele külla minna, sest sõprus on rikastav, nagu ta ütleb. Misjonär on küll juuni lõpuni Soomes, kuid kavatseb Eesti-sõprade juurde kindlasti minna.

Vastastikune armastus

Puhja ja Haapsalu koguduse suhet nimetab vastastikuseks armastuseks õpetaja Tiit Kuusemaa. Nimelt oli Puhja kogudus ka möödunud aastal paaris Haapsalu kogudusega ja külas käidi vastastikku. Õpetaja ütleb, et läinud aasta oli vaimselt kasvatav ja rikastav, aga talle tuli üllatusena, et Haapsalu kogudus neid taas eestpalvekoguduseks soovis. 

Haapsalu koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe ütleb, et tema arvates ei ole põhjendatud igal aastal partnerkogudust vahetada. „Muidugi oleneb, kas tegelikult tekkisid reaalsed suhted või nimetati kogudust ainult eestpalves. Meie tegime vastastikku visiite ja näiteks muusika- ja lastetöös tekkis reaalne koostöö,“ lisab ta.

Kindlasti minnakse läänerannikul asuvale peaaegu neli korda suuremale kogudusele külla ka sel aastal, sõnab Kuusemaa. Mõne Läänemaalt pärit perega loodetakse kohtuda 10.–12. juulil ja 11.–13. augustil Soontagal korraldatavas lastelaagris. Sügisel tuleb Puhja kogudusel taas kuulutuspäev ja siis oodatakse jutlustama piiskop Salumäed. 

„Meie ootame Puhja rahvast Haapsallu ka Eesti Kiriku külaskäigu raames ja mitmele teisele üritusele,“ lisab piiskop. Täpsem kava on alles koostamisel. Siiski soovib ta saada põhjalikumat kontseptsiooni projekti algatajatelt, sest peab oluliseks reaalset tegevust, mitte ainult palvetamist üksteise eest.

Tervitusi Jämajale

Algusest peale on eestpalvekogudustega liitunud 10 aastat tagasi asutatud Saku kogudus. Ettevõtmise hindab toredaks ja samas heaks väljakutseks õpetaja Magne Mølster. Tema sõnul Norras taolist eestpalveprojekti ei ole. Teades küll, et Saku kogudus on saanud eestpalvekoguduseks kaks korda suurema Jämaja koguduse, pole tal veel mahti olnud Jämajale helistada. Ikka on mõni töö või vajalik kohustus vahele tulnud. Nii saadab ta Saaremaal asuvale kogudusele tervituse lehe vahendusel.

Magne Mølster teab, et üheskoos palvetades ja leiba jagades lähevad suhted paremaks, aga ta pole kindel, kas sel aastal Jämajale jõutakse. Nimelt käis kogudus sügisel Pühas ja reisile oli kaasa tulnud päris palju inimesi. Küll on varasemalt eestpalvekogudusel külas käidud Tartu Pauluses ja Hallistes, meenub õpetajale. Ka ütleb Magne, et Sakus on aktiivne eestpalvetaja Mihkel Reinup ja õpetaja annab talle nimekirja, kelle eest Jumala juures kosta.

Soovijad võiksid aga palvetada, et Saku koguduses tekiks püsiv noortetöö tuumik, samuti koguduse kodugruppide ja sellegi eest, et kiriku saaks lõpuni ehitada. Selleks peab kogudus leidma 200 000 eurot, jagab vaimulik.

Rita Puidet