Aasta oli edukas

Kirikukogu XXIX koosseis kogunes Kuressaares oma viimasele istungjärgule.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ ning selle liikmete volitused kestavad neli aastat. Nüüd täitub neli aastat ja nii kogunes kirikukogu oma praeguses koosseisus viimast korda. Järgmisel korral tuleb kokku juba uus koosseis.
Istungjärk algas jumalateenistusega Kuressaare Laurentiuse kirikus, kus jutlustas piiskop Joel Luhamets, keda assisteerisid teenistusel Saar­te praostkonna vaimulikud. Luhamets on olnud Kuressaare koguduse õpetaja aastatel 1978–1989. Kirikukogu avajumalateenistusel osales ka palju kohaliku koguduse liikmeid.
Lisaks kirikukogu liikmetele olid istungjärgul ka Riia piiskopkonna kapiitli liikmed eesotsas peapiiskop Jānis Vanagsiga Läti luterlikust kirikust. Peapiiskop Vanags oli esimest korda Kuressaares, eelmisel korral oli ta samas linnas siis, kui see kandis veel Kingissepa nime. Kirikukogu istungjärgu alguses tervitas peapiiskop Vanags kirikukogul osalejaid.
Peapiiskop Urmas Viilma andis oma ettekandes ülevaate olukorrast kirikus ja analüüsis kiriku statistilisi andmeid. Eelmisel aastal kahenes annetajaliikmete, ristitute, konfirmeeritute, laulatatute, maetute ja armulaualiste arv. Samal ajal kasvas kiriku hingede, jumalateenistustel osalejate ja vabatahtlike töötajate arv. Peapiiskop põhjendas langust nii negatiivse iibega kui riigist lahkumisega.
Kirik peaks peapiiskopi hinnangul leidma võimalusi misjoneerimiseks. Linnades on kirikule mitmeid alternatiive ja siin sõltub kirikusse minemine palju jutluse sisust. Talituste puhul on peapiiskopi meelest küsimus ka sellest, kui madalale võib lasta nõudmiste lati. Huvi kiriku vastu on ühiskonnas olemas ja siin peaks rakendama kaasaegseid misjoneerimismeetodeid, et jõuda kiriku sõnumiga inimesteni.
Peapiiskop tänas sügisel ametist lahkuvat konsistooriumi koosseisu, kes on suure töö teinud. Samuti said kiidusõnu piiskopid. Peapiiskop pidas eriti kirgastavateks hetkedeks läinud aastal neid, kus ta oli külastamas koguduste vaimulikke. Kiidusõnu väärisid ka allasutused eesotsas usuteaduse instituudiga.
Peapiiskop leidis, et kirik ületab lisaks kiriklikule meediale ka ilmalikus meedias sageli uudisekünnise. See on positiivne. Samas sotsiaalmeedias toimuv üksteise süüdistamine pälvis peapiiskopi tugeva hukkamõistu. Viilma kritiseeris seal valitsevat kollegiaalsuse puudumist. Omavahelisi maailmavaatelisi erinevusi ei pea lahkama avalikkuses. Sotsiaalmeedias suheldes on peapiiskopi hinnangul oluline vennaarmastus ja väärikas käitumine.
Viilma tõi positiivsena esile eri kirikute koostöö kasvu, oikumeenia on meie ühiskonnale oluline ja Eesti Kirikute Nõukogu teeb siin suurt tööd. Samuti on oluline EKNi välja antud kogumik „Kuhu lähed, Maarjamaa?“. Positiivsed on ka kiriku suhted riigiga ja Tallinna linnaga. Rõõmsamaid asju on Mustamäe kiriku ehitus, samuti see, et Narva Aleksandri kirik sai pankrotipesast välja ostetud.
Peapiiskop hindab lõppenud aasta kordaläinuks ja edukaks. Ees on palju väljakutseid, mis kutsuvad üles oma mugavustsoonist välja astuma.
Kuressaare raekojas kohtuti linnapea Madis Kallasega, kes kõneles haldusreformist Saaremaa näitel.
Politseikaplan Tõnis Kark kõneles politsei ja kiriku koostööst perevägivalla ennetamisel. Selles küsimuses saab kirik inimesi mõjutada väärtushinnangute kujundamise kaudu. Kaplanid võiksid külastada kogudusi ja kõnelda perevägivalla kahjulikkusest ja avada inimeste silmi, et näha, mis toimub meie ümber.
Kantsler Ülle Keel andis ülevaate 2016. aasta eelarve täitmisest. Aasta tulem oli 14 480 euroga miinuses. Kirikukogu kiitis kantsleri põhjaliku ja analüüsiva aruande heaks.
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas eelnõu diasporaakoguduste kohta, millega võetakse Rootsi kogudused (Eskilstuna, Göteborgi ja Lääne-Rootsi, Lõuna-Rootsi, Norrköpingi, Stockholmi ja Uppsala kogudus) EELK koosseisu. Kirikukogu tervitas Kuressaarde tulnud Rootsi praostkonna praosti Ingo-Tiit Jaagut, kes lootis, et EELK võtab need kogudused oma hõlma alla. Kogudused võeti EELKsse vastu ja nende baasil otsustati moodustada diasporaapraostkonnana EELK Rootsi praostkond.
Arengukava täitmise aruande esitas kantsler Ülle Keel. Ta tõdes esmalt, et arengukava täitmist on pidurdanud kiriku rahaliste ressursside nappus. Samas on sellest hoolimata saavutatud siiski kõigis valdkondades mitmeid edusamme. Ülle Keel analüüsis ka statistikat. Positiivsena tõi kantsler esile seda, et armulaualiste hulk on kasvanud rohkem, kui oodati, negatiivsena aga seda, et talituste hulk jääb püstitatud eesmärgile alla nagu ka annetajaliikmete arv.
Kirikukogu istungjärk lõppes emeriitpeapiiskop Andres Põderi peetud lõpupalvusega. Järgmine kord koguneb kirikukogu juba uues koosseisus sügisel.
Kaido Soom