Ainult Jumalat usaldades saab misjonitööd teha

EELK Misjonikeskus tähistab tänavu oma tegevuse 20 aasta juubelit. Misjonikeskuse juhataja on 1997. aastast, kui kolmeaastane vaheaeg välja arvata, olnud Leevi Reinaru. Eesti Kirikule antud intervjuus ütleb ta, et keskus palvetab ja teeb tööd, et inimesed leiaksid usu ja Jumala.

Kuidas misjonikeskus alguse sai?
Leevi Reinaru: Eellugu on pikk. Võime rääkida meie kiriku misjoni üle 200-aastasest ajaloost, misjoniseltsidest enne II maailmasõda ja tööst Nõukogude okupatsiooni tingimustes, kus kogudused kuulutasid nii, kuidas keegi oskas ja julges. Võisime jätkata perestroikaga, kui avanesid suhted vaba maailmaga ja Nõmmel peeti esimene noorsootöö konverents koos soomlastega. Edasi kutsuti meie inimesi Soome kiriku noortepäevadele.
Minul tekkis selle tulemusel kontakt Soome Rahva Piibliseltsiga, mille äratusjutlustaja oli Kalevi Lehtinen. 1990 toimus Jyväskyläs tema osalusel missio, kus mul oli võimalik osaleda. Leppisime kokku, et küsin Eestis, kas siingi oleks võimalik midagi sarnast korraldada. Ideest võtsid kinni Lääne praost Tiit Salumäe ja Pärnu praost Andres Põder. 1991 augustis toimuski suur kuulutusüritus. Soome meeskond sõitis ENSVsse, aga lahkuti juba Eesti Vabariigist!
Missioid toimus järgnevatelgi aastatel. 1994 moodustati Haapsalus misjonikonverentsil 19-liikmeline toimkond kiriku misjonivõimaluste arendamiseks. Ootamatult tehti mulle ettepanek seda juhtima hakata. Kutsusin kokku väiksema töögrupi ja 1997. aastaks valmis misjonikeskuse põhikiri, mis kirikukogul kinnitati.
Millalgi siis meenus seik 1970ndatest, kui mulle prohvetlikult öeldi, et hakkan kord tegelema misjonitööga. Toona koolipoisina ei osanud ma sellest midagi arvata …
Aga ega misjoniga ei tegele ainult misjonikeskus – tegelik töö toimub ikka kogudustes. Keskus oma programmidega on toetanud koguduste ja praostkondade aktiivsust, otsinud vahendeid, kasutanud välispartnerite potentsiaali. Misjon ei toimu mitte läbi meie korraldatud koolituste, vaid läbi kogudusetöö iga koguduseliikme kaudu. Peamine on, et nemad leiaksid enda kui kristlase identiteedi ja oleksid kogu oma eluga usu rõõmsad ja julged tunnistajad.
Meie siht on olnud koguduste liikmeid harida, kasvatada ja motiveerida tundma oma kohta ja vastutust kolmainu Jumala misjonis. Soovime toetada seal, kus jääb puudu kogemusest; innustada seal, kus jääb puudu julgusest; palvetada nendega, kes seda vajavad. Misjonlik hoiak on koguduse kasvu võti! Misjon tähendab ju jagamist ja viimasega kaasneb õnnistus: kelle kaudu Jumala õnnistus edasi liigub, sellele saab Jumal jagada uut õnnistust.

Miks on vaja misjonile kirikus eraldi tähelepanu pöörata?
Misjon on mugavustsoonist väljatulemine, selleks et Jumala armastust jagada. Inimene jääks oma loomu poolest aga parema meelega mugavustsooni. Misjon eeldab aktiivset kristlase­elu, kus sisaldub Jumala sõna, palve, tegu.
Tahame jõuda teise inimese ellu sõnumiga, mis ei pruugi meeldida ega meeldigi. Aga meile on antud käsk minna kõike maailma, ristida ja õpetada, mitte ainult nende juurde, kellele see meeldib. Kas oleme kiriku juhtide või vaimulikena valmis hoidma misjonipinget õhus, kogudust kasvatama ja õpetama, kuidas misjonit teha?
Kui kaob muretundmine Jumalat mittetundvate inimeste pärast ja teadlik siht neid Jeesuse juurde juhtida, siis me ei otsi selleks enam ei teid ega võimalusi. Sulgunud, turvalisse seltskonda jäädes hülgame need, keda Jumal armastab täpselt samamoodi nagu meid. Aga armastus on leidlik endast märku andmisel! Õpetaja ja kogu kiriku roll on kogudust sobivate viiside leidmisel motiveerida. Ükski inimene ei jõua tervet maailma ära misjoneerida, aga teadlik tahe selleks peab olema ja mõtteviis, et olen koguduse inimestega kaasas.

Kuidas on töö läinud?
Seda, mida me praegu nagu Jeruusalemma müüre parandama peame, hävitati 50 aastat. Ega ülesehitamine ei toimu kiiremini, sest hinge harimine võtab kaua aega.
Järgmised paarkümmend aastat on ühiskonnas otsustavad. Kas ka meil käiakse paarikümne aasta pärast ristimisel ja leeris, nagu on olnud normaalne meie naabermaades? Palvetame ja teeme tööd, et inimesed leiaksid usu ja Jumala, aga kuna iga inimene ja iga ühiskond teeb oma valikud ise, siis ei saa me neid ette ennustada.
Kui me ka paarikümne aasta pärast oleme samas seisus, kus täna, on põhjust mõelda, mida oleme jätnud tegemata, ja analüüsida põhjusi ühiskonnas, miks pole usk omaseks saanud. Jumala riigi töö läheb edasi igal juhul. Kui ta kuskil toppama jääb, sest seda ei soovita, siis läheb ta edasi mõnes teises kohas, nagu vesi uuristab teed ka läbi takistuste. Jeesus on ise tõdenud, et pulmapeole kutsutute jaoks oli kutsel vähene väärtus ja korraga said pulmakutse hoopis teeäärsed. Küllap avastasid ka esimesed ühel hetkel, et nad on teinud oma elus suure vale valiku.

Millised on misjonikeskuse tulevikusuunad?
Kindlasti tuleb edasi minna piiblikooliga. EELK noorte piibli- ja misjonikursuselt on võrsunud kogudustele palju kaastöölisi ning täiskasvanute piiblikursuse lõpetanuist on mitmed läinud usuteadust edasi õppima. Jätkata tasub kogudusekooli tüüpi kursusi nagu Kasvuaeg, samuti jüngrikoolitust L10T. Misjoni- või kirikupäevade mitmekülgne formaat annab kogudustele võimalusi kirikut ümbruskonnas tutvustada, kuulutada evangeeliumi, kutsuda uusi inimesi ning olemasolevaid kogudusetöösse rohkem kaasata.
Jätkuvalt on ülioluline evangelisatsioon. Kristlased ei saa tegelda ainult oma seisukohtade kaitsmisega. Kui jalgpallis mängitakse kogu aeg kaitses, siis ei löö keegi mitte kunagi väravat. Meie koolituste eesmärk on luua koguduste liikmetest tasakaalukat meeskonda, kes on võimeline töötama nii kaitsepositsioonidel kui lööma ka väravaid. Ainult siis saavad inimeste elud tegelikult muudetud, nad saavad Kristuse oma ellu vastu võtta.
Algusest peale on olnud keskuse eesmärk ka misjoniteadus, aga kahjuks pole me jõudnud ühegi doktoritöö kaitsmiseni. Tulevikus loodame siiski, et meie kirikus oleks vähemalt kaks misjonidoktorit.
Uuem perspektiiv peaks avanema koguduste misjonisekretäride võrgustiku näol, mida on plaanis rajama asuda. Varem on meil olnud misjonisekretäre välismisjonäride tugikogudustes, aga edaspidi võiks igas praostkonnas olla töötegija, kelle ümber koguneb rühm, mis misjonikeskuse pakutavat oma piirkonnas tutvustada ja ellu viia aitab. Võrgustiku väljakujunemiseks võib kuluda mitu aastat ja eks sinna saavad kuuluda ikkagi need praostkonnad ja kogudused, kel on selleks huvi. Käsu korras ei toimu midagi, vaid see peaks olemasolevast loomulikul moel edasi arenema.

Mis aitab misjonikeskusel n-ö pinnal püsida?
Tegutsema innustab tagasiside kogudustest, nende avatus ja positiivne suhtumine. Koolituste pakkumine kogudustele pole alati lihtne, aga kui koolitus on lõpuks toimunud, on tagasiside üldiselt väga julgustav.
Oma tugevuseks peame ka motiveeritud inimesi: meie töötajaid ning arvukaid vabatahtlikke. Töötajatega saame iga nädal paari tunni jooksul kokku, olgugi et tegutsetakse eri paigus mitmesuguste ülesannetega. Peame ka väga jälgima, et tegevused ja majanduslikud võimalused püsiksid tasakaalus, seega ei saa me uisapäisa alustada igasuguste headena tunduvate uute ettevõtmistega. Koostöö välispartneritega läbib muudatuste protsessi, nende ringi oleks vaja laiendada. Ka Eestis tuleb arendada annetusmeelsust.
Välispartnerid on meile südame ja vastutustundega kaasa elanud, meie vajadustega arvestanud. Eelarvelised vahendid tulevad ja lähevad, aga õigel ajal on nad alati olemas olnud. See on olnud eriline kogemus ja õpetanud, et ainult Jumalat usaldades saabki seda tööd teha. Mu usk on seda tööd tehes ikka tublisti kasvanud! Küsimus on selles, kas arendada isiklikku visiooni ja ambitsiooni või ehitada koos Jumalaga Jumala riiki. Siin on suur põhimõtteline erinevus!
Jumalat usaldades oma ülesandeid täita on mõistlik ja kasulik. Vaatame keskuse tegevusi põhjalikumalt läbi iga 4–5 aasta järel arengukava koostades. Aastaplaanid on praktiliselt kõik täitunud. Me pole planeerides ehk kõige lennukamad, aga oleme valinud just meile sobiva kõrguse, et kukkumine poleks väga valus, aga lend siiski toimuks ning viiks midagi edasi. Kindlasti on palju neid, kes lendavad kõrgemalt, aga meie püsime sellel kursil ja vaatame rõõmsalt tulevikku. Püüame olemasolevaid tegevusi teha paremini ja olla kogudustele enam nähtavad.
Kutsun teid, head lugejad, toetajad ja eestpalvetajad, misjonikeskuse juubeli tänujumalateenistusele 10. detsembril kell 16 Tallinna piiskoplikus toomkirikus!
Piret Riim

EELK Misjonikeskus
Alustas tegevust 1997. aastal
Tegevussuunad:
koolitus (piibliõpe, koguduse kasvamine, loovustegevused)
kuulutamine (ajakirjad, muud trükised, raadiosaated, muusikatöö
ürituste korraldamine
misjonäride vastuvõtmine ja läkitamine
Visioon: kasvava koguduse võti on misjonitöö