EELK delegatsioon osales Lyonis misjonikohtumisel

21.–25. oktoobrini toimus Prantsusmaal Lyonis Euroopa kirikute ja misjonipartnerite kohtumine. Korraldajaks olid Norra Misjoniselts (NMS) ja Prantsusmaa Ühendatud Protestantlik Kirik (Église Protestante Unie de France, EPUdF). Koos teiste kirikujuhtide, vaimulike ja koguduste töötegijatega osales seal ka peapiiskop Urmas Viilma.

Peapiiskop Viilma sõnul oli kohtumise keskne küsimus, kuidas olla kirik ühiskonnas, kus järjest vähem inimesi leiab tee pühakotta. Kas kirik peaks jääma ootama, et inimesed ta uksest sisse astuksid, või peaks ta ise astuma üle kirikuläve inimeste juurde? Samuti arutleti, kuidas kasutada koguduste käsutuses olevaid hooneid, inimeste andeid, teadmisi ja võimalusi nõnda, et kirik oleks nähtav ja vajalik ka väljaspool oma tavapärast liikmeskonda?

Urmas Viilma osales kohtumise avapäeva õhtul ümarlauavestluses koos Carlisle’i piiskopi Rob Saner-Haighi, Prantsusmaa Ühendatud Protestantliku Kiriku juhi Christian Baccuet’ ja Norra Kiriku rahvusvahelise töö direktori Einar Tjellega. Arutleti kristliku tunnistuse võimaluste ja väljakutsete, sekulariseerumise, koguduste liikmeskonna muutumise ning kiriku ülesannete üle tänapäeva Euroopas.

Reedesel hommikupalvusel rõhutas Viilma, et „me võime muuta oma tegevusviise, loobuda mõnest hoonest või harjumuspärasest töövormist, kuid me ei saa loobuda Kristuse antud ülesandest kuulutada evangeeliumi ja teenida ligimest. Just selle juurde juhib meid Jeesus, kui ta räägib näljastest, janustest, võõrastest, haigetest ja vangisolijatest, kelles ta ise meiega kohtub.“

EELK esindajatest oli kohtumisel oluline roll ka õpetaja Annely Neamel, kes tutvustas Norra Misjoniseltsi algatust „Use Your Talents” (eesti keeles „Kasuta oma andeid!”) ja EELK projekti Misjon112, mida Annely juhib. Eestist osalesid kohtumisel veel NMS-i misjonär ja EELK vaimulik Magne Mølster ning Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse juhatuse esimees Jaana Maria Unga.

Norra Misjoniselts on olnud EELK pikaajaline koostööpartner juba 1990. aastate lõpust. Nende toel on rajatud ja arendatud uusi kogudusi, sealhulgas Tallinna Mustamäe ning Saku kogudust. NMS on toetanud veel kristliku noortekanali Plussmeedia tegevust, laste- ja noortetööd, koguduste juhtide koolitamist ning teisi misjoniprojekte.

Praegu on üks olulisemaid koostöövorme Misjon112, mille kaudu koguduste meeskonnad üle Eesti õpivad ühiselt leidma uusi võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks ja kogukonna teenimiseks.

Külalisi võõrustanud Prantsusmaa Ühendatud Protestantlik Kirik ühendab alates 2013. aastast Prantsusmaa ajaloolisi reformeeritud ja luterlikke kogudusi. Selle kiriku juured ulatuvad 16. sajandi reformatsiooni aega, mil Prantsusmaal levisid eriti Jean Calvini õpetusest mõjutatud reformeeritud kirikud.

Prantsusmaa ususõjad, 1572. aasta pärtliöö veresaun, mil tapeti tuhandeid protestante, ja hilisemad tagakiusamised jätsid sügava jälje. Kuigi 1598. aasta Nantes’i edikt tõi protestantidele piiratud usuvabaduse, tühistas kuningas Louis XIV selle 1685. aastal. Järgnesid sunniviisilised usust lahtiütlemised, kirikute sulgemine ja protestantide põgenemine teistesse Euroopa riikidesse. Paljud jäid oma usule truuks ka siis, kui seda tuli salaja praktiseerida.

Tänapäeva Prantsusmaal kujundab kirikute olukorda 1905. aastast pärinev riigi ja kirikute lahususe põhimõte. Riik peab olema usuküsimustes neutraalne ega rahasta üldjuhul usulist tegevust. Samas on tagatud usuvabadus ja ajalooliste kirikuhoonete säilitamisel on ka avalikul võimul oma vastutus. Kirikute jaoks tähendab see suuremat sõltuvust koguduseliikmete annetustest, vabatahtlikust tööst ja nende endi ettevõtlikkusest.

Sel ajal, kui kohtumisel arutati, kuidas kirikuuksi inimestele rohkem avada, valmistusid Lyoni kesklinna kaupluste ja restoranide omanikud oma aknaid kaitseplaatidega sulgema. Laupäeval, 24. oktoobril jätkusidki meeleavaldused ja rahutused, mis olid seotud kogu Prantsusmaad haaranud protestidega elukalliduse ja valitsuse poliitika vastu.

Kuulda oli rahvahulkade kisa, politseisireene ja operatiivsõidukite liikumist. Linna kohal tiirutasid helikopterid ja majade kohalt kerkisid suitsupilved. Osa ühistranspordist seiskus ja liikumine oli õhtuni tõsiselt häiritud. Võimud olid kehtestanud kesklinnas meeleavalduste keelu ning mõnel pool südalinnas kehtis ka öine liikumiskeeld.

Eesti Kirik