Katoliku kirik vaagis perekonnaküsimusi

2015. aasta üheks maailma kirikuelu tippsündmuseks oli katoliku kiriku piiskoppide perekonnateemaline sinod Roomas.

4.–25. oktoobrini toimunud sinodil osales 270 piiskoppi üle kogu maailma. Meedia põhitähelepanu oli pööratud küsimusele, kas abielu lahutanud ja ilmalikult uuesti abiellunud katoliiklasi armulauale lubada või mitte.
Konservatiivsete piiskoppide arvates tähendaks see taganemist kiriku õpetusest, mis ei luba abielulahutust. Liberaalid aga rõhutavad keelu lõdvendamise vajalikkust, sest kirik peaks eksijatele halastust osutama. Vaieldi tuliselt ning lõppdokument jäi selles küsimuses mitmeti tõlgendatavaks. Ühest küljest kinnitati vajadust jääda senise armulauakeelu praktika juurde, teisalt aga rõhutati, et iga juhtumit tuleks käsitleda eraldi.
Teine teema, mis ilmalikule ajakirjandusele huvi pakkus, oli homoseksuaalsusega seonduv. Selles osas midagi sensatsioonilist ei otsustatud. Küll aga pälvis meedia tähelepanu sinodi eel end ametlikult geiks tunnistanud ja seetõttu ametist tagandatud prominentse preestri avalik kiri paavstile, milles ta süüdistas katoliku kirikut homoseksuaalide halvas kohtlemises.

Mitmekesine seltskond
Eestist osales sinodil vaatlejana EAÕK metropoliit Stefanus, kes esindas Konstantinoopoli patriarhi. Ta ütles pressikonverentsil muu hulgas, et ajakirjandus kajastas sinodit vääriti, otsides ainult skandaale ja vastuolusid. Tõepoolest, paljudes kommentaarides ei mainita sugugi seda, et eeltoodud vaidlusküsimused moodustasid vaid väikese osa 94-punktilise lõppdokumendi mahust.
Sinodi üheks põhiprobleemiks oli hoopis see, et kolm nädalat jäi nii laia teemavaldkonna käsitlemiseks liiga lühikeseks. Pealegi oli osalejate taust sedavõrd kirev, et polnud kerge kokku leppida isegi töökorralduse ja temaatiliste rõhuasetuste küsimuses.
Nii heitsid Kolmanda Maailma maade esindajad ette, et liigselt keskenduti lääneriikide probleemidele nagu peresidemete haprus ja vabameelne seksuaalkäitumine. Suures osas maailmast on aktuaalsed hoopis teised asjad, näiteks vaesus, vanemate poolt sobitatud abielud ja mõnel pool polügaamia. Mitmed kommentaatorid aga küsisid, kui asjalikku nõu paavstile võib pereasjus üldse anda koosolek, mis koosneb eranditult tsölibaadis elavatest meesterahvastest.
Ent paljude vaatlejate sõnul oli positiivne juba seegi, et väga vastuolulisi teemasid õnnestus vabalt ja avameelselt arutada. Sinodi lõpetamisel kinnitas paavst Franciscus, et selle eesmärk polnudki probleeme lahendada, vaid vaadelda neid evangeeliumi ja kiriku traditsiooni valgel. Tema sõnul sai sinodil kinnitust, et katoliku kirik on vaimus vaeste ja andestust igatsevate patuste kirik, mis püüdleb selle poole, et «avardada oma arusaamu, tõusta kõrgemale vandenõuteooriatest ja kitsarinnalistest seisukohtadest». Nüüd on just paavsti ülesandeks otsustada, milliseid sinodil tehtud ettepanekuid katoliku kirikus ellu rakendada.
Rain Soosaar