Lõikus kutsub analüüsima

Kui põllud on koristatud ja saak korjatud, on aeg tähistada lõikustänupüha. Nii saime möödunud pühapäeval öelda tänu kõige selle eest, mida oleme ise korda saatnud ja mida on õnnistatud. See on hea aeg hetkeks peatuda ja oma töö vilju hinnata.

On aeg tunda tänu kõige selle üle, mis meil on – ja seda ei ole vähe. Võime rõõmustada igapäevase leiva, rahu üle meie kodudes ja kodumaal ning inimeste üle meie kõrval. See kõik võib tunduda iseenesestmõistetavana, kuid need on annid, mille puudumine annaks valusalt tunda.

Ent lõikustänupüha kutsub üles analüüsima, mida teha teisiti seal, kus töö tulemus pole olnud ootuspärane. Vahel tuleb märgata sedagi, kas nisu asemel pole kellegi kuri käsi põllule raiheina külvanud.

Viimastel aastatel on peaaegu igapäevaseks kaaslaseks saanud tunne, et kusagil toimub midagi ähvardavat. Kui avame uudisportaali või sotsiaalmeedia, näeme uusi hoiatusi, ennustusi, spekulatsioone ja kartusi. Osa neist puudutab sõdu, osa majandust, osa meie tulevikku. Kõik uudised ei anna põhjust ärevuseks, kuid pidev hirmutoon jääb siiski valdavaks.

Ma ei saa end ilmselt suureks sotsiaalmeedia spetsialistiks pidada, kuid aeg ja olud on õpetanud selle maailmaga pisut tutvust tegema. Olen märganud, et valesõnumite eristamine päris teadetest on läinud üha raskemaks. Vahetegemine, kus on tõde ja kus algab vale või moonutatud uudis, on saanud uueks väljakutseks.

Kui sinuni jõuab klipp, kus näiteks ajaloost tuntud isik istub laua taga ja räägib tänapäeva inimestega sellest, mida ta kõike teisiti teeks, saad muidugi aru, et tegemist ei ole pärislooga. Kuid taolise video kvaliteet paneb mõtlema, kui palju on liikvel uudiseid, mis on samamoodi väljamõeldised, aga mida me ei ole suutnud valena tuvastada.

Väga sageli selgub mõnd põrutavat uudist kontrollides, et värske ähvardusena jagatud lugu on hoopis salvestis või töötlus sündmusest, mis toimus aastaid tagasi. Mõni pilt osutub tehisintellekti loodud montaažiks. Vahel on postitaja isegi unustanud eemaldada vesimärgi, mis väikses kirjas viitab, et pilt või video on loodud tehisaru (AI) abil.

Ent sõnum on selleks ajaks oma töö juba teinud. Uudist on jagatud võib-olla tuhandeid kordi ja hirm on jõudnud inimesteni. Isegi kui vale hiljem paljastub, jääb rahutus. Uued ja samalaadsed tehisuudised on juba järjekorras ootamas.

Võib-olla seisnebki tänapäevase infokeskkonna üks suurimaid väljakutseid selles, et probleem pole mitte vale suur hulk, vaid info üleküllus. Selles massis on raske hinnata, milline allikas on usaldusväärne ja milline mitte.

Ometi ei pea me elama pidevas hirmus. Jeesuse tähendamissõnas raiheinast kutsub peremees üles mitte paanitsema, kui tuleb välja, et kellegi kuri käsi on nisu hulka umbrohuseemet külvanud. Kui sulased teevad ettepaneku raihein eemaldada, ütleb peremees: „Laske mõlemal kasvada lõikuseni.“ Paanikaga kaasa minemine hävitaks ka külvatud nisu, teeks rohkem kurja ja täidaks kurja plaanitsenu eesmärgi.

Võib-olla võiks möödunud lõikustänupüha üks sõnum meile olla seegi, et me ei laseks hirmul juuri ajada. Märka küll raiheina, aga ära unusta vaatamast ka nisu.

See ei tähenda, et me ohte eitame. Sõjad on reaalsed, julgeolekuküsimused on reaalsus ja ebakindlus tuleviku ees on paljude inimeste jaoks täiesti mõistetav. Probleem tekib aga siis, kui lakkamatu hirmumüra hakkab asendama tegelikkust ja halvab meid.

Kui uudis on meisse juba külvanud hirmu, on mõistlik võtta veidi aega. Kontrollida allikaid. Lugeda tekst lõpuni, mitte vaadata vaid pealkirja. Vajaduse korral otsida kinnitust mitmest kanalist. Vahel tuleb tunnistada, et me ei tea piisavalt palju, et saaks järeldusi teha. Rahulik meel ei tähenda ohtude silmist laskmist. Rahulik meel annab meile võimaluse eristada, mis on tõeline ja mis ei vaja tegelikult meie tähelepanu.

Mul on hea meel, et oleme politsei kaplanaadi ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) juhtkonnaga saanud viimasel ajal kohtuda mitme Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiriku juhiga ja teinud sellel põllul head külvi. Need on olnud sisukad kohtumised, mille peamine eesmärk on olnud üksteise kuulamine, dialoog ja hea koostöö.

Neil kohtumistel on olnud võimalus jagada sõnumit, et PPA teeb oma tööd pühendunult ja professionaalselt. Mitmed kohtumised on veel ees ja see külv jätkub. Usun, et mida rohkem me üksteist kuulame ja mõistame, seda vähem jääb ruumi põhjendamatutele hirmudele, kuulujuttudele ja valeinformatsioonile.

Seepärast tasub hoida silmad avatuna ja meel rahulikuna. Märgata ohte, kuid mitte lasta neil oma südant valitsema hakata. Märgata raiheina, kuid mitte unustada nisu vaatamast. Meie lootus ei rajane pealkirjadel, kuulujuttudel ega sotsiaalmeedia meeleoludel, vaid Jumalal, kes on olnud ustav eile, on ustav täna ja jääb ustavaks ka homme.

Valdo Lust

Politsei- ja Piirivalveameti peakaplan