Õiglane kaubandus näitab hoolimist loodust

Eestis 24.–30. oktoobrini toimuval õiglase kaubanduse nädalal tutvustatakse eetilist kauplemist ja tarbimist. On igati loomulik, et teema läheb korda ka siinsetele kristlikele kogudustele.

Paljud väidavad, et rahvusvaheline kaubandus ei ole õiglane, sest jõukad riigid on kehtestanud endale sobivad mängureeglid. Näiteks ei saa arengumaade põllumehed tollitõkete tõttu turustada oma kaupa Euroopa Liidus. Samuti teenivad tööinimesed vaestes riikides ebaõiglaselt vähe, sest suurem osa teenitud tulust läheb mitmesuguste vahendajate tasku.
Õiglase kaubanduse nädalal on aga tähelepanu all eelkõige üks konkreetne algatus, mille eesmärgiks on valitsevat ebaõiglust leevendada. Tegemist on õiglase kaubanduse (ingl k Fairtrade) sertifitseerimissüsteemiga, mis sai alguse 1980. aastatel Hollandist ja on selle sajandi alguskümnendil ka meie maale jõudnud.

Inimväärse elu nimel
Eestis tegeleb õiglase kaubanduse tutvustamisega MTÜ Mondo. Asjakohast emakeelset infot saab kodulehelt www.fairtrade.ee. Sealt saame muu hulgas teada, et õiglase kaubanduse eesmärgiks on tagada arenguriikide väiketootjatele äraelamist võimaldav sissetulek ja kasumi suunamine kohaliku kogukonna arendamiseks.
Ühtlasi seistakse inimõiguste, keskkonnasõbraliku tootmise ja töötajatele inimlike töötingimuste tagamise eest. Välistatud on lapsi ekspluateeriv ja orjatöö. Nende tingimuste täitmise tagab sõltumatu kontrolli- ja sertifitseerimissüsteem. Tarbijad tunnevad õiglase kaubanduse toote ära vastava märgistuse järgi.
Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse ainult arengumaades toodetuga. Kõige tuntum kaup on kohv, kuid peale selle müüakse näiteks õiglase kaubanduse teed, kakaod, roose, puuvilju, suhkrut, šokolaadi, puuvilla ja isegi kulda. Õiglase kaubandusega oli 2015. aastal seotud 1,6 miljonit tootjat 75 riigist. Toodangut müüakse aastas rohkem kui 5,5 miljoni euro väärtuses ning tootmismahud kasvavad enamiku kaupade osas tähelepanuväärselt. Näiteks kakao­ube toodeti mullu 27% rohkem kui tunamullu.
Kasvab ka jõukate riikide elanike tarbimisteadlikkus. Üha rohkem on koole, töökollektiive, kogudusi ning kohalikke omavalitsusi, mis on võtnud õiglase kaubanduse edendamise oma südameasjaks ja tarbivad selle tooteid nii palju kui võimalik. Esirinnas sammub Suurbritannia, kus näiteks veerand müüdavast kohvist ja banaanidest kannab õiglase kaubanduse märgistust. Ka iseäranis Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis on liikumine populaarne.
Õiglasel kaubandusel ei puudu ka oma kriitikud, kelle meelest ei saavuta see headest kavatsustest hoolimata oma eesmärke. Mõnede arvates peaks süsteem olema efektiivsem ja tootjad saama veelgi suurema osa teenitud kasumist. Samuti kurdetakse, et kõige rohkem saavad õiglasest kaubandusest tulu keskmiselt vaesed, aga mitte kõige vaesemad riigid ja inimesed.
Vaba turumajanduse apologeedid süüdistavad õiglase kaubanduse liikumist ka turumehhanismide moonutamises, mis lõppkokkuvõttes vaesuse leevendamisele kaasa ei aitavat. Kapitalismikriitikud omakorda väidavad, et «õiglaste» toodete ostmine andvat rikaste maade inimestele ainult petliku tunde, nagu nad oleksid midagi maailmaparanduslikku teinud. Et tegelikult midagi muutuks, olevat vaja ette võtta palju radikaalsemaid samme.
Hoolimata kriitikast on õiglase kaubanduse liikumine võitnud Lääne-Euroopa riikides rahva usalduse. Kodulehe fairtrade.ee väitel leiab näiteks 72% soomlastest, et õiglane kaubandus on parim viis kindlustada õiglane majandusareng. Organisatsiooni Fairtrade International viimase aastaaruande järgi on ligi 90% õiglase kaubanduse tootjatest süsteemiga rahul.

Kirik esirinnas
Välisriikides paistab eriti silma kirikute osalemine õiglase kaubanduse liikumises. Soomeski on üle 100 koguduse saanud õiglase kaubanduse koguduse tiitli. Selleks peavad nad kasutama eranditult õiglast kohvi ja teed ning lisaks ka mõnda muud toodet, osalema õiglase kaubanduse nädala üritustel ja tutvustama õiglast kaubandust koguduse liikmete seas.
Eestis on teistele eeskuju näidanud EELK konsistoorium, kes pälvis mullu tunnustuse õiglase kaubanduse sõbrana. EELK kogudustest on seni kodulehe fairtrade.ee järgi sama aunimetuse pälvinud aga üksnes Põlva ja Rakvere omad.
«Kui me tarbimisotsuste tegemisel jätame oma usu ja eetilised põhimõtted tagaplaanile, ei ole meie usk ja sõnum ka tervikuna tõsiselt võetav,» põhjendab pastor Tauno Toompuu Rakvere koguduse seotust õiglase kaubanduse liikumisega. Tema sõnul vastutame me kogu loodu – nii inimeste kui looduse – hea käekäigu eest. Kirik peaks sellega seotud teemasid ka laiemalt tutvustama ning olema teerajaja ja suunanäitaja.
Rakvere koguduses tarbitakse firma Puro õiglast kohvi, mille teenitud tulust läheb osa vihmametsade taastamiseks. Lisaks kasutatakse koguduse suvekohvikus võimalikult palju õiglase kaubanduse tooteid ning tutvustatakse algatust kohalikus meedias ja muul viisil.
Toompuu kinnitab, et mõned noored inimesed olevat koguni sellepärast Rakveresse kolinud, et sealne kogudus õiglast kaubandust hindab. «Tänapäeva teadlikele ja teistest inimestest hoolivatele inimestele on eetilise tarbimise teema väga tähtis. Alati on ka skeptikuid, ent need on üldiselt vähemuses või vähemalt ei ole väga häälekad,» usub vaimulik.
Mullu sai õiglase kaubanduse sõbra tiitli ka EELK Pilistvere koguduse suvekohvik Ingel. Tegemist on Pilistvere koguduse sotsiaalse ettevõttega, kus kohalikud noored saavad töökogemuse ja väljaõppe ning kasum läheb koguduse noortetöö heaks. Kohv, tee, šokolaad ja mõned muudki kaubad hangitakse aga õiglase kaubanduse kaudu.
Kohalik vaimulik Hermann Kalmus selgitab, et juba tema eelkäija Pilistveres Vello Salum juhtis tähelepanu sellele, kuidas õhtumaine maailm ekspluateerib vaesemate riikide elanikke. Eesti ühiskonnast läheb Kalmuse arvates õiglase kaubanduse teema aga kahjuks suuresti mööda: «Peame end vaesteks ega teadvusta, et tegelikult saame röövkapitalistlikust süsteemist kasu ja elame hästi. Mis puudutab kogudusi, siis on neil kahjuks palju tegemist sellega, et omaenda argimuredega toime tulla ning laiemaks ühiskondlikuks mõtestatuseks ei jätku energiat.»
Leidub ka arvamusi, et kirik ei peakski ilmalike asjadega tegelema, vaid peaks keskenduma ainult sõnale ja sakramendile. «Minu meelest on kirikul siiski põhjust ühiskondlikes asjades kaasa mõtelda, kaasa rääkida ning isegi eeskuju näidata,» rõhutab Kalmus.
Ka MTÜ Mondo õiglase kaubanduse spetsialist Kristina Mänd nõustub, et Eestis on see teema lääneriikidega võrreldes vähem avalikkuse tähelepanu pälvinud. Ta peab aga seda normaalseks, sest oleme kaua aega olnud suhteliselt vaene riik, kus inimesed on paratamatult mõelnud ennekõike enda ja oma lähedaste heaolule.
Alles nüüd hakkame rohkem teadvustama, et maailm on tervik ning teisel pool maakera elavate inimeste saatus sõltub üsna palju meie valikutest. Meil on näiteks Soomega võrreldes veel palju vähem teemaga tegelevaid organisatsioone ning ka õiglase kaubanduse toodete valik väiksem, kuid püsivate jõupingutuste tulemusel on Männi sõnul näha olukorra paranemist.
Õiglase kaubanduse nädalal tasub niisiis ka meie kogudustel kaaluda, kuidas teema edendamisele omalt poolt kaasa aidata. Võimaldab see ju midagi käegakatsutavat vaeste riikide heaks ära teha ning ühtlasi anda tunnistust oma usust ja põhimõtetest.
Rain Soosaar

Õiglast kaubandust tutvustatakse eeloleval nädalal järgmistes kauplustes:
Tartu
Tartu Kaubamaja 24. oktoobril kl 13–15
Sõbra Prisma 24. oktoobril kl 17–19
Annelinna Prisma 26. oktoobril kl 17–19
Lõunakeskuse Rimi 27. oktoobril kl 17–19
Narva
Prisma 28. oktoobril kl 16–18
Rimi Hüpermarket 28. oktoobril kl 13–15
Tallinn
Tallinna Kaubamaja 27. oktoobril kl 13–15
Lasnamäe Prisma 27. oktoobril kl 16–18
Kristiine Prisma 26. oktoobril kl 16–18
Rocca al Mare Prisma 24. oktoobril kl 17–19
Sikupilli Prisma 24. oktoobril kl 16–18
Haabersti Rimi, 25. oktoobril kl 17–19
Ülemiste Rimi 25. oktoobril kl 16-18
Sõpruse Rimi 26. oktoobril kl 17–19
Norde Centrumi Rimi 25. oktoobril kl 16–18