Sinod seadis kahtluse alla hääletustulemuse

Ameerika idarannikul New Jerseys peetud sinodil kõneldi USA Esimese ja Chicago praostkonna koguduste olukorrast, samuti vahetati mõtteid kiriku ühinemise õiguspärasuse üle.
Eestist võtsid sinodist külalisena osa peapiiskop Andres Põder, kantsler Urmas Viilma, avalike ja välissuhete spetsialist Arho Tuhkru ja misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ning Torontost piiskop Andres Taul.
Arho Tuhkru vahendas, et sinodil andsid koguduste esindajad ülevaate möödunud aastal toimunud sündmustest, samuti edastati nii poolt- kui vastuargumente EELK ja E.E.L.K. ühinemise teemal. «Sinodist osavõtjate arv kahaneb aastast aastasse. Viimase paari aasta jooksul on juba kaks eesti kogudust USAs lõpetanud tegevuse ja mõned kogudused on nii väikseks jäänud, et nad ei suutnudki esindajaid kohale saata,» vahendab Airi Vaga Eesti Elus ilmunud sinodiülevaates.
Tuhkru sõnul jäi sõnavõttudest kõlama mure eestikeelsete õpetajate nappuse ning koguduste vananemise üle. Samas toonitati, et hoolimata raskustest hoitakse alles eesti keel ja meel ning kuulutatakse sellest kantult Jumala sõna.
Kõik said sõna
Sinodilaste seas pälvis suurt huvi Leevi Reinaru ettekanne EELK misjonikeskuse tegevusest ja Eestist kui misjonipiirkonnast. Ettekandjalt päriti muu hulgas, kas kodumaalt ei ole võimalik saata USAsse mõnda misjonäri nn uuseestlaste keskele misjonitööd tegema. Reinaru soovitas kogudusest eemale jäänud noori eestlasi kutsuda näiteks kohalikesse eesti täienduskoolidesse, mis võiks tihendada sidemeid vanema põlve rahvuskaaslastega.
USA Esimese praostkonna praost Thomas Vaga kinnitas Eesti Kirikule, et päevad olid sisutihedad ning tööküllased. «Oluline oli, et kõik, kes soovisid mõttevahetuseks sõna, selle ka said ja samas jäime kavandatud aja raamesse,» selgitas ta.
Teiste hulgas jagasid Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemise teemal, mis palju kirgi üles kütnud, selgitusi külalised Eestist.
Praost Thomas Vaga jagas informatsiooni, kuidas USA seadused lubavad kirikul omaette elada või vabaühendusi luua. Juba kirikute ühinemisest saadik on vaieldud, kas ja kuidas kogudus saab üldkirikust välja astuda. 
Moodustati komisjon
Mitmest sõnavõtust jäi mulje, et kirikute nähtava ühinemise sisulist osa on ebapiisavalt selgitatud. Näiteks on paljudel ühinemise vastu hääletanutel jätkuvalt mureks oma koguduse raha ja varade võimalik kaotamine. Ometi ütleb ühinemislepingu punkt 5, et E.E.L.K. koguduste vallas- ja kinnisvarad jäävad EELK Välis-Eesti koguduste vallas- ja kinnisvaraks.
Baltimore’i koguduse esindaja Fred Ise selgitas kirikute ühinemist toetades, et erinevalt mõne Välis-Eesti piiskopkonna koguduse arvamusest saab põhimääruse järgi kirikust välja astuda ainult üksikisik, s.t iga koguduseliige personaalselt. Väljaastumist ei saa otsustada koguduse nõukogu, juhatus või hingekarjane, toonitas Ise. Selles küsimuses USA eesti kogudustel üksmeel puudub.
Piiskop Tauli sõnul on kirikute ühinemise vastu hääletanud 13 kogudusest tänaseks seitse oma maksud Toronto konsistooriumisse tasunud. Kolm USA ning üks Kanada kogudus on saatnud sinna aga kirja sooviga EELKst välja astuda.   
Sinod arutas koguduste kaebusi Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemise hääletustulemuste kohta. Otsustati moodustada komisjon, keda volitati üle vaatama EELK ja E.E.L.K. nähtava ühtsuse hääletamistulemuste protokoll ja hääletussedelid.
Praost Vaga vahendas Eesti Kirikule, et tiheda programmiga ja osaliselt pingerikas päev lõppes armulauaga jumalateenistusega, kus jutlustas Chicago praostkonna praost Uudo Tari ja teenis praost Thomas Vaga.
Piiskop Taul hindas sinodi puhul kõige rohkem seda, et inimesed said kokku ja võisid oma erinevaid arvamusi välja öelda. «Ehkki sinod oli üks suur jutuajamine, kus midagi ei otsustatud, said inimesed teatud selguse, mida kohapeal võib-olla kohe ei osatud mõista,» arutles ta.  
Tiiu Pikkur
Liina Raudvassar