Usukirves ja vaimumõõk
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 3. juuni 2026 Nr 22 /
Hiljuti meie hulgast lahkunud evolutsioonibioloog Raivo Mänd on oma suurepärases raamatus „Ürgema needus“ kirjeldanud, mis tähendab religioon evolutsiooni seisukohalt, miks on religioon olnud inimkonnale edukaks tunnuseks. Raamat on kirjutatud köitvalt, näiteks peatükk „Religioon kui suhkur?“ kõlab ühtaegu nii meelitavalt kui küsivalt. Loomulikult on religioosse inimese jaoks Jumala evolutsiooni läbi toimuv loomistöö ülimalt huvitav, kasvõi selleks, et endast ja ligimestest paremini aru saada.
Kohati leidis eugeenika endale liitlase Noa laste lugude fundamentalistlikus tõlgenduses ning kunagi valitsenud üleolev suhtumine paljudesse Aafrika, Austraalia või Ameerika põlisrahvastesse ja nende uskumustesse on kurb tõsisasi.
Ühes peatükis võrdleb Raivo Mänd evolutsiooniõpetust kirvega. On ju kirves üks kasulikumaid tööriistu, aga kui satub arenematu või halbade kavatsustega inimese kätte, võib kahju olla üüratu. Toon ühe näite sellise evolutsioonilise „kirve“ kasulikkusest, teise kahjulikkusest.
