Valimised lähenevad

Valimisvõitlus riigikogu kohtade pärast on jõudmas otsustavasse järku.

17. jaanuaril oli viimane päev kandidaatide registreerimiseks. Täna algab aga aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil poliitiline välireklaam on keelatud. Valimispäevaks on teatavasti 3. märts, kuid eelhääletamine toimub juba 21.–27. veebruarini. Samadel päevadel on võimalik oma hääl anda interneti teel. Hääletada on võimalik ka välismaal, kuid selleks peab hiljemalt 1. veebruariks olema välisesindusele laekunud vastav kirjalik taotlus. Välisesindustes tuleb valimised läbi viia 16. ja 21. veebruari vahel.
Õigupoolest on valimiste teema avalikkuses siiski juba pikemat aega esiplaanil olnud, kusjuures kampaania ja suuremate erakondade programmid on meenutanud paljuski varasemaid valimisi. Nagu tavaliselt, keskendutakse ühelt poolt oma ideoloogilise identiteedi esiletõstmisele, teisalt aga mitmesuguste materiaalsete hüvede lubamisele kõige erinevamatele valijate gruppidele.
Siiski on sedapuhku esile tõusnud teemasid, mis varem pole sedavõrd suurt tähelepanu pälvinud – näiteks eesti keele ja rahvuskultuuri tulevik, immigratsiooni ja keskkonnakaitse küsimused. Ka on tavatult palju kõneainet põhjustanud poliitilise propaganda tegemise viisid, eriti seoses erakonna Eesti 200 vastuolulise välireklaamiga ja EKRE kandidaadi Ruuben Kaalepi poolt valeidentiteedi kasutamisega.

Kirikute ettepanekud
Valimiste teema ei lähe mööda kirikustki. Teiste seas kinnitas ka peapiiskop Urmas Viilma ajalehele Postimees, et kõigil parteidel on nii seisukohti, mis haakuvad kristlike väärtustega, kui ka selliseid, mida kirik toetama ei peaks.
Kristlikke traditsioone mainib oma valimisprogrammis otsesõnu Isamaa, nimetades neid demokraatlike väärtuste ja valgustusideaalide kõrval alussammastena, millele toetub Euroopa Liit. On ka tähelepanuväärne, et üsna mitmes valimisplatvormis leidub punkte, mis kõlavad kokku Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt erakondadele tehtud ettepanekutega (vt Eesti Kirik, 12. september 2018). Näiteks pereelu ja paarisuhteid lubavad erineval moel toetada kõik erakonnad, EKRE ja Isamaa aga kinnitavad ka poolehoidu ettepanekule defineerida abielu põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise liiduna.
Pühakodade programmi jätkamist on lubanud toetada Isamaa ja Keskerakond, usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena aga ainult Keskerakond. Kirikute ühiskondliku tegevuse senisest ulatuslikumat toetamist ning sündimata laste eluõiguse tagamist puudutanud EKNi algatused pole aga erilist vastukaja leidnud ühegi erakonna poolt.

Kirikuinimesed valimisvõitluses
Kokku võtab seekordsetel valimistel mõõtu 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati. Seekordki on riigikokku pürgijate seas ka EELK vaimulikke. Isamaa nimekirjast leiame Avo Üpruse, Anti Toplaane, Hermann Kalmuse ja Tanel Otsa nime, EKREt esindavad Peeter Krall ja Meelis Malk ning erakonda Eesti 200 Margit Lail. Teiste kirikute vaimulikest kogub EAÕK preester ja kirjamees Roland Tõnisson hääli EKRE-le, metodisti pastor Artur Põld aga Isamaale. Seitse luteri kiriku vaimulikku osales riigikogu valimistel ka nelja aasta eest, valituks ei osutunud tollal aga neist keegi.
Kõige rohkem kandideerib kirikuga seotud avaliku elu tegelasi seekordki Isamaa ridades. Meie lehes viimastel aastatel üles astunud autorite hulgast on nende seas SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liige Tõnis Lukas, samuti kodanikuaktivist Priit Humal, diplomaat Jüri Trei ning Tartu luterliku Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg.
Ent teisalt leidub kirikuinimesi pea kõigis valimisnimekirjades. Näiteks Eesti Kiriku kolumnistidest kandideerib teoloog ja pedagoog Toomas Jürgenstein sotsiaaldemokraatide, Tartu linnapea Urmas Klaas Reformierakonna, Vootele Hansen Isamaa ning riigihalduse minister Janek Mäggi Keskerakonna ridades.
Rain Soosaar