160 aasta vanune kirik võttis vastu külalisi

Peeterpaulipäeval oli Kehtna Peetri kirik sedavõrd rahvast täis, nagu seda ainult jõulude ja surnuaiapühade aegu näha on, ütles koguduse hooldajaõpetaja Mihkel Kukk.

Kolmekordse pidupäevaga märgiti kiriku ehitamise 160., oreli ehitamise 100. ja Kristuse altarikuju 75. aastapäeva. 1939. aastast pärinev õnnistava Kristuse altarikuju on vähendatud koopia kuulsa taani kunstniku Bertel Thorvaldseni Kopenhaageni toomkirikus asuvast originaalist.
Kehtna lähedal Käbikülas asuv kirik on aegade jooksul erinevat nime kandnud. 160 aastat tagasi, 1854. aastal ehitati see Järvakandi mõisa maadele Rapla koguduse abikirikuna. Pühakoda sai nimeks Järvakandi Peetri kirik. Uut pühakoda oli tarvis, sest 19. sajandi lõpul jäi Rapla vana kirik kogudusele väikseks. Rapla kogudus sai ka endale 1901. aastal uue kiriku.

Nimemuutus: Järvakandist Kehtnaks
Järvakandi nime kandev alev ise on välja kasvanud kiriku ehitusest paarkümmend aastat hiljem (1879), kui valla lõunasoppi Isakõnnu küla maadele rajati klaasikoda ja selle ümber hakkas kujunema töölisasula.
Järvakandist 17 km kaugusele jäävasse kirikusse oli rahval raske jõuda. Eesti taasiseseisvudes ehitati 1996. aastal Järvakandi asulasse  tühjaksjäänud alevivalitsuse majast uus kirik. Et 1854. aastal tolleaegse Järvakandi ja Kehtna valla piirile püstitatud Rapla koguduse abikirik (rahva suus kabel) pühendati Jeesuse esiapostlile Peetrusele, otsustati uuele kirikule anda apostel Pauluse nimi.
Järvakandi väikesele kogudusele kuulus mõnda aega kaks pühakoda, üks Järvakandis ja teine kaasaegse haldusjaotuse järgi Kehtna vallas. 2009. a nimetati konsistooriumi otsusega 1945. aastal moodustatud juriidiliselt iseseisev Järvakandi Peetri kogudus ümber Järvakandi Pauluse koguduseks. Väikesel kogudusel muutus kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Praegu on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii kirik kui ka kalmistu kannavad selguse huvides Kehtna nime.

Pääsuke teeb enesele pesa
Puidust kirik meenutab vennastekoguduse palvemaja. Asub kalmistu kõrval üsna inimtühjas paigas. Kindlasti ei olnud see nii üle saja aasta tagasi, aga nüüd pole naljalt Eestimaal ette näidata endisaegset elujõulist küla, mis kiriku ümber tekkinud. Kui ehk Põlva välja arvata, mis veel 70–80 aastat tagasi õigustatult kirikuküla mõõdu välja andis, aga nüüd õitsvaks vallakeskuseks on saanud.
Niisiis oli kaskedega ehitud Kehtna kirikus pidupäev. Ja esmakordselt jõudis kirikusse peapiiskop Andres Põder. Mihkel Kukk meenutas, et ka peapiiskop Kuno Pajula oli Kehtna kirikusse jõudnud oma ametiaja viimasel aastal. Kahele tublile koguduseinimesele anti EELK tänukiri: Ivo Mururannale Kehtna kiriku hea käekäigu eest seismisel ja Lily Umbsaarele, Kehtna kiriku kirikuteenijale ja kalmistuvahile ning ustavale abilisele.
Jumalateenistusel teenisid peapiiskop, õpetajad Mihkel Kukk, Kalju Kukk, Kalle Kõiv, Kristiina Jõgi ja Lea Jants-Ylönen. Pihikõnes rääkis õpetaja Mihkel Kukk pääsuperest, kes endale templisse pesa teinud (Ps 84): Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! (4). Jumalateenistuse ajal polnud pääsukesi küll ringi lendamas näha, aga eelmisel päeval pühakoda kaunistades askeldanud inimesi olevat linnud sädistades uudistanud.

Korjandus oreli heaks
Peapiiskop, kes oli Kehtnasse jõudnud Tarvastu Peetri kiriku ja kihelkonna 780. nimepäeva tähistamiselt, pidas jutluse, mille aluseks oli Apostlite tegude raamat (15:6–12). Peeterpaulipäevale kohaselt kõneles peapiiskop mõlemast apostlist: kalurina leiba teeninud Peetrusest ning juut Saulusest, kes pöördununa Pauluse nime kandes tegi evangeeliumi kuulutades misjonireise tänapäeva Euroopa aladel.
Vahetult enne laulupidu peetud aastapäevapeo tegi meeldejäävaks nelja koori esinemine. Organistina teenis Hille Poroson. Orelimeister August Terkmanni poolt 1914. aastal valmistatud saja-aastasel orelil ei ole vaja küll tuuletallajat ja pill saab jõudu elektrist, kuid vajab hädasti uut ja vaiksemat mootorit. Korra jäi orel isegi hääletuks, sest korgid läksid läbi, aga olukord ei olnud enneolematu ja viga parandati. Korjanduse tulu läheb aga uue mootori soetamise fondi.
Ivo Mururand tänas Kehtna valda ja paljusid tublisid inimesi, kes olid olnud abiks pühakoja sünnipäevaehtesse seadmisel ning katnud rikkaliku laua. Rapla koguduse tublid käsitööringi naised kinkisid kirikusse uued istumispadjad.
Juba vanasti olnud nii, et õpetaja käis kohapeal armulauaga teenistust pidamas vaid kord kuus ja põhilise töö tegid kohapeal köstrid. Ajalugu meenutabki seda ametit 36 aastat ustavalt pidanud Leonhard Vatsarit. Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kaks lühikest perioodi: aastatel 1938–1941 Friedrich Uuspõld ja pool sajandit hiljem, 1988–1991 Jaanus Noormägi. Mihkel Kukk käib nüüd Raplast teenistust pidamas iga kuu viimasel pühapäeval.
Sirje Semm

Pildigalerii: