Uskuda surnute ülestõusmist ei ole sugugi kerge

Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!” Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes. Jeesus ütles nüüd neile taas: „Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.” Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.”

 Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.  Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: „Meie oleme näinud Issandat.” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!” Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!” Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” Toomas vastas talle: „Minu Issand ja minu Jumal!” Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”

Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud, aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.

Johannese evangeelium 20:19-31

Kallid vennad ja õed, me oleme selles maailmas ülestõusnud Issanda tunnistajad. Meie olukord erineb mõneti Jeesuse jüngrite omast. Nemad kohtusid ülestõusnud Jeesusega. Teiselt poolt oleme jüngritega sarnases olukorras.

Tuleme küll kokku, kuid hinges on hirm tuleviku pärast, meid ümbritseva maailma uskmatuse, jumalakartmatuse ja võib-olla ka vaenulikkuse pärast usu ja usklikkuse vastu.

Sõnum Jeesuse ülestõusmisest ei tekitanud sugugi mitte suurt rõõmu, vaid esialgu lihtsalt ehmatas jüngreid. Nii väitsid Emmause teel olevad jüngrid oma tundmatule teekaaslasele. Ka Maarja Magdaleena pidas Jeesust pärast ta ülestõusmist esialgu aednikuks.

Sõnumid Jeesuse tulekust olid varemgi ehmatanud kuuljaid. Hommikumaa targad saabusid Jeruusalemma ja küsisid: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.“ Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.

Kui kaheteistaastane Jeesus Jeruusalemma pühakojas õpetajate keskel istus neid kuulates ja küsides, siis olid kõik hämmastunud tema mõistusest ja vastustest.

Jeesuse jumaliku väe ilmingud ehmatasid sageli ta lähedal viibijaid. Ei ole mõtet rääkidagi valvuritest, kes olid Jeesuse haua juures, kui ingel ilmus Jeesuse hauasuult kivi ära veeretama. Hirmu pärast tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud.

Kõigest sellest hoolimata arvas Toomas, et Jeesuse surnuist ülestõusmise uskumiseks vajab ta mingisugust kogemust. Just nii ta ütles: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!“ Kui aga talle seda võimalust pakuti, siis ilmselt jättis ta selle kasutamata.

Miks oli jüngritel raske Ülestõusnut ära tunda ja temaga kohtudes rahu leida?

Jeesuse ülestõusmine ei olnud mitte üks seletamatu sündmus paljude teiste kummaliste nähtuste seas. Jeesus on maailma päästja. Temas saab avalikuks Jumala suur armunõu. Kõige looja, armuline ja halastaja Jumal lunastab oma Pojas Jeesuses Kristuses inimkonna.

Ta on prohvetite poolt kuulutatud ja kõigi vagade poolt oodatud Messias. Teda ei saa tunda silmaga nägemise ja käega katsumise läbi. Teda saab ära tunda usus. Usk aga tuleb kuuldust ja kuuldu Jumala sõnast.

Ehmunud jüngritele ütles Jeesus: „Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?“ (Luuka evangeelium 24:25–26) Ja hakates peale Moosesest ja prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib. Ja sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. Siis avanesid nende silmad ja nad tundsid ta ära.

Jumala sõna kuulutuse ja pühade sakramentide läbi tunneme ära Tema, kes on meie päästja ja Issand.  Teda usus vastu võttes leiab meie rahutu hing rahu.

Uskuda surnute ülestõusmist ei ole sugugi kerge. Jüngrite ebalemine selle tunnustamisel on mõistetav. Ometi on usk Jeesuse ülestõusmisesse meie usu aluseks. Paulus ütleb, et kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka nende usk.

Vahel tundub, et Jumala rahval on ülestõusmisest veelgi raskem uskuda Jeesuse sõnu „Kellele te iganes patud andeks annate, nendele on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud“.

Arvame, et ainult Jumal annab patud andeks. Jumala sulast ja saadikut siia vahele vaja pole. Ma saan ilma koguduse ja kirikutagi oma asjad Jumalaga korda aetud. Paganad loodavad lausa, et patud saab andeks isegi ilma kahetsuse ja meeleparanduseta, ilma elava usuta.

Arvatakse, et Jumal on helde ja hea ja armuline ja mõistev ilma inimeselt midagi ootamata. Jumala sulased ei tohiks midagi ütelda selle maailma tavade ja kommete kohta. Keegi ei tohi meid tulla noomima ja pattu meelde tuletama. Te olete fanaatikud, kui ei anna auväärsete inimeste südametunnistusele rahu.

Nii on Jumal seadnud, et tema päästvast armust saame osa teise jüngri kaudu. Ristida ei saa keegi iseennast. Peetrus ütles, et parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks.

Igat jumalateenistust alustame pattude tunnistamisega ja vastu võttes meile kuulutatud andeksandmist. See on Jumala seadmine, et Jeesuse jüngritel on meelevald anda patud andeks neile, kes kahetsevad, ja kinnitada need neile, kes ei kahetse. Seda selle pärast, et selline on Jumala sõna kaudu seatud plaan meie päästmiseks. Ka selle armu saame usus vastu võtta.

Joel Luhamets

piiskop emeeritus