Juuli-august 1926

1926. aasta suurim suvine muusikasündmus
oli muidugi 3.–4. juulil peetud Tartumaa laulupidu. Sellest loodeti palju.
Osavõtjaid oli üle kogu maa ja mõõtmetelt oli see sama kaalukas kui
üldlaulupidu. Rongikäik oli 4 km pikk. Kõik tänavate ääred ja aknad olid
rahvast täis. Läti leht Rigas Sinas kirjutas, et sellist rahvamurdu polevat
Tartu varem näinud.

Mitu kontserti

Laulupeo ajal, kus alguslauluna kõlas
Mendelssohni koraal «Ärgake», oli ka mitu erikontserti. Nii tuli 3. juulil
Pauluse kirikus Miina Hermanni (Härma) Lauluseltsi eestvõttel ettekandele
Beethoveni C-duur Missa. Ettekanne oli teose vääriline. Seltsi koori oli pärast
Miina Härma loobumist hakanud juhatama Arkadius Krull. «Selles kunstnikus on
ühinenud kunstiline meel, maitse, kunstiteosesse süvenemisvõime ja iseseisev
partituuri valitsemine, kui ka peen nüansseeriv suggestiivne juhatajaand,»
kirjutas Postimees. Sopran ja alt olid head, ka tenor kõlas puhtalt, vähem
täiust ja tooniilu oli bassil. Eriti õnnestusid 
«Kyrie» ja «Dona pacem», mis kõige 
viimistletuma mulje jätsid. Paula Brehm-Jürgensoni, Hedvig Kikerpilli,
Evald Laanenbecki (Laanpere) ja Karl Põlde soolokvartett jättis iseäranis
«Benedictuses» stiilse mulje.

Tartu Peetri Lauluselts kandis aga Maarja
kirikus ette R. Schvalmi kantaadi «Issandat kiitke».

Laulupäevad üle Eesti

Tartumaa laulupeo järelkajana toimus juulis
laulu- ja muusikapäev Toris, Nõmme I laulupäev, Kuusalu I laulupäev ja teised.
18. juulil laulupidulistele korraldatud jumalateenistusel Kuusalus esinenud
ühendsegakoori laulu kirjeldades mainis Muusikaleht, «ei saa nimetamata jätta
seda meeliülendavat tunnet koraali «Ma südamest ja meelest», eriti M. Hermanni
sama lihtsa «Lootuse laulu» puhul, mille koor hr. A. Krulli juhatusel laulis
kaasakiskuva kindluse ja spontaansusega.»

25. juulil oli I laulupäev Jõhvis. Sealse
mõisa park oli inimesi tungil täis. Temperamentse üldjuhi Peeter Veevo
taktikepi all kõlas ootamatu ühtlusega ühendkooride ettekandes Beethoveni
«Jumala vägevus» («Kõik taevad laulvad»). Piletide müügist saadud puhaskasu
läks Vabadussõjas langenute mälestusmärgi püstitamiseks.

Rohkelt koorilaulu

Kui Jõhvis koguti alles raha
vabadussõdalaste mälestusmärgi püstitamiseks, siis Pilistveres, täpsemalt
sealsel kalmistul avati 25. juulil iseseisvuse märtri Jüri Vilmsi (pildil)
mälestussammas. Päeva alustati piduliku leina-jumalateenistusega seltsi aias,
mille pidas õpetaja Th. Tallmeister. Mälestussammast oli avama tulnud tohutu
rahvahulk eesotsas riigivanem Jaan Teemantiga ning Pilistvere, Võhma ja Põltsamaa
koorid.

Üleilmlise karskuskongressi ajal Tartus
esines 28. juulil Peetri kirikus Tartu Üliõpilasmeeskoor. Leenart
Neumann-Helisalu oli kooriga head tööd teinud. Nauditavalt kõlasid Mozarti «Ave
verum», Palestrina «Adoramus te Christe» ja Tobiase «Eks teie tea». Kahe
soololauluga esines Leenart Neumani abikaasa Paula Neumann, tuues ilmekalt
kuuldavale aaria Mendelssohni oratooriumist «Paulus» ning Bachi «Mu uskuja
süda». Kolme orelipalaga kaunistas kontserti Tartu Konservatooriumi õpilane A.
Blaubrück.

Kuressaare kirikus esinesid 3. juulil prof
August Topman orelil, tema poeg tšellist Udo Topman, sopran pr N. Palm ja
Tallinna Liedertafeli koori dirigent Otto Hörschelmann (bariton). See nii
tegelaste kui ka väärt muusika poolest harukordne kontsert võeti vaimustusega
vastu.

Rapla kirik – 25

1. augustil korraldatud Võru maakonna
laulupeo kirikukontsert oli samuti solistide päralt, nimekamad nendest Evald
Laanenbeck ja Peeter Laja. Viimane oligi nüüd Võrru asunud. Läinud aastal oli
ta lõpetanud Tallinna Konservatooriumi. Paar aastat oli ta olnud Estonia ja
Tallinna Jaani kiriku organist, asendades viimases loobunud prof August
Topmanit. Nüüd oli Laja Võru kiriku organist, Kandle Seltsi laulukoori juhataja
ja keskkooli muusikaõpetaja.Ka Sangaste kogudus sai uue köstri: seda kohta asus
täitma Leonhard Oja Võrust.

8. augustil tähistati Rapla kiriku 25.
aastapäeva. Kui kaks tundi enne jumalateenistust kõlas kiriku tornist koraal
«Ärgake, nii vahid hüüdvad», olid need, kes kindlasti kirikusse tahtsid
mahtuda, juba kohale jõudnud. Ja tõesti, 5000–6000 inimesest pool jäi ukse
taha. Teenisid piiskop J. Kukk, Keila õpetaja A. Köögardal ja kohalik õpetaja
J. Liiv, kes siin ametis olnud juba 1907. aastast saadik. Jutlust ütles praost
K. Thomson, väljasolijatele jutlustas A. Köögardal. Jumalateenistust
kaunistasid lisaks orelile veel koor ja orkester.

Esinesid solistid

Rahvast oli rohkesti ka Lihula kirikus aset
leidnud vaimulikul kontserdil, kus esinesid tenor Tenno Vironi ja orelikunstnik
Paul Pressnikoff (Indra).

Lauritsapäev, 10. august on Kuusalus ikka
olnud suurpäev, sest selle pühaku nime kannab sealne kirik. Koor sel
päeval  üles ei astunud, küll aga olid
kohal solistid, kes siin varemgi esinenud: G. Tomasberg (laul), R. Sturm
(viiul) ja P. Pressnikoff (orel). Kava läks rahuldavalt, kuigi mõne numbri
juures tundus «häälest ära olekut». Selgus ka, et orel vajab kiiresti remonti.
Tüsedamad lood kavast olid aaria Rossini «Stabat materist» ning Liszti pikk ja
raske Fantaasia ja Fuuga Bachi teemale, mille P. Pressnikoff korrektselt ja
kindlalt kuuldavale tõi. Rahvast oli seekord aga vähe.

22. augustil leidis aset Laiuse koguduse
noortepäev, mis algas jumalateenistusega kirikus. Teenis õpetaja E. Tennmann.
Rikkalik oli muusikaline osa. Esinesid ühendatud segakoor kooliõpetaja J.
Hanseni ja Jõgeva segakoor koolijuhataja R. Stahlbergi juhatusel. Soololaule
esitasid pr A. Meos ja prl N. Rosenberg, orel oli uue organisti Pastaruse käe
all. Kirik oli rahvast täis, eriti palju oli tulnud noori.

Mati Märtin