80 aastat tagasi valmistuti Suure-Jaani muusikapäevaks

Uus aasta oli kätte jõudnud. Mida ütles jaanuaris 1932 oma rahvale piiskop Jakob Kukk?

«Praegusel ajal ei ole meie rahva ülim häda ei mitte võõra surve ja vaesus, vaid meie häda on, et meie rahva süda Jumala juurest on kaugele jäänud. Meie usk on nõrk, sellepärast on ta väärtuseta. Usk ilma tegudeta on surnud, ehk kui Jeesus ise ütleb, ta ei kõlba mujale, kui et ta maha visatakse inimeste sõtkuda.»
Muret ja rõõmu
Muret kristluse tuleviku pärast muidugi oli. Näiteks Valga vennastekogudus oli luterlikust kirikust lahku löönud. 10. jaanuari palvekoosolekul oli «üks, kes ennast vennaks nimetab», tigedaid ja haavavaid sõnu luterlaste pihta loopinud. Seda pani pahaks isegi ilmalik ajaleht Lõuna-Eesti: «Kui palvetunnis sihilikult hakatakse teisi mõnitama, siis on see hukkamõistmise väärt ja lubamata.»
Paha lugu oli ka Maarja-Magdaleena kirikuga, mis tunnistati rüvetatuks. Jõulu 1. pühal oli siin aset leidnud kaklus. Ühtlasi otsustati vastutusele võtta õpetaja Tennmann, et ta ka tagandatuna Maarja-Magdaleena õpetaja ametit ikka edasi pidas. Kogudus oli päris vaeslapseks jäämas, sest 1. jaanuaril lahkus omal soovil ametist ka selle kiriku köster.
2. jaanuaril tähistati Tallinna evangeeliumi palvemaja 50. aastapäeva. Palvemaja oli ehitatud ajal (1881), kui paljud said Jumala vaimust äratust. Juubelipäeval oli remonditud maja rahvast täis. Kõnelesid Tallinna praost Aleksander Kapp, kes ka uue kantsli õnnistas, Hageri õpetaja Thomson, õpetaja Sternfeldt jt.
Pastor Mohrfeldti juubel
75. sünnipäeva tähistas emeriitpraost ja Tallinna Pauluse endine õpetaja Aleksander Mohrfeldt. Ta oli tuntud kui usuteadlane, pedagoog ja seltskonnategelane. Sündinud oli ta 14. jaanuaril 1857 (vkj) Järva-Jaanis kooliõpetaja perekonnas. Usuteaduse õpinguid alustas 1879. aastal Tartu ülikoolis. Olles ühinenud korporatsiooniga Vironia oli ta 1883. aastal ka Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamise palvekirjale allakirjutanute hulgas.
Pärast ülikooli lõpetamist 1885 ja prooviaasta tegemist määrati ta Peterburi Jaani kiriku abiõpetajaks. Seejärel tegutses ta Novgorodis, olles ühtlasi ka sõjaväepastoriks. 1908 sai ta äsja asutatud Tallinna Pauluse koguduse õpetajaks. Aleksander Mohrfeldt oli hinnatud kui usuõpetuse raamatute autor, aastatel 1927–1930 oli ta ka vaimuliku ülemkohtu liige. Vanaduspõlves kirjutas mälestusi ja Jakob Hurda elulugu.
Jõulude järelkajana korraldas Noortemeeste Kristlik Ühing 4. jaanuaril südantsoojendava jõulupuu 80-le töötu orkestrandi lapsele ja neile, kel polnud võimalust jõulurõõmust osa saada. Iga mudilane sai 2 kg jahu, 2 kotti maiustusi, mänguasju ja «muid saladusliku sisuga pakikesi».
Kolmekuningapäev 6. jaanuar möödus suhteliselt tagasihoidlikult, kuid muidugi toimusid ka sel päeval jumalateenistused asjakohase muusikaga. Näiteks Suislepa apostliku õigeusu kirikus oli sel päeval jumalateenistus ja «Jordan kirikus», millel osales Suislepa Raamatukogu Seltsi segakoor. Jumalasõna eest hoolitses preester Th. Bleive.
Evangelist Soomest
Jaanuaris oli Eestis külas soome evangelist-laulusolist Paavo Attila. 10. jaanuaril rõõmustas ta kuulajaid laulu ja jutlusega Tallinnas Immanueli kirikus Jõe tn 12. Orelil saatis teda Marje Sink, kaasa tegi Immanueli segakoor. Nädal hiljem oli Paavo Attila tegev Tartus Immanueli baptistikirikus. Siingi oli kaastegev koguduse segakoor. Koos Peeter Singiga astus ta üles ka jumalasõnaga.
16. jaanuaril oli Kreenholmi Noorte Meeste Kristliku Ühingu kontsert vabriku rahvamajas. Orkester A. Akintjevi juhatusel esitas kaheksa pala, segakoor J. Välbe juhatusel neli laulu. Orkester oli küll alles noor, mängijaiks algajad, kuid tahtmine musitseerida oli suur.
Suure-Jaanis peeti plaane vaimuliku muusikapäeva pidamiseks eeloleval suvel. Saadava tuluga taheti parandada kiriku orelit. Ettevalmistustöö võttis enda kanda kohaliku muusikaelu hing köster Hans Kapp. Kihelkonna koorijuhtidega oli alustatud läbirääkimisi ja suurem osa neist oli juba andnud nõusoleku osalemiseks. Kuna laululava ehitamine oli kulukas, otsustati laulupidu pidada kirikus.
Kutseeksam köstritele
Kutsetunnistust veel mitte omavad köstrid hakkasid valmistuma 24. maiks välja kuulutatud eksamiks. Eksamile pääsemiseks oli vajalik algkooliõpetaja haridus, eksamil oli aga vaja peast teada katekismust ja ametitalitustel vajalikke laule, lisaks tunda Vana ja Uue Testamendi lugusid, algristikoguduste ja usupuhastuse ajalugu ning teada, mida kujutavad endast baptistid, metodistid ja adventistid. Muidugi pidi iga köstritunnistuse kandidaat valdama vabalt orelimängu, oskama juhatada koori ja ka ise laulma. Uusi köstreid läks aga emerituuri siirdunute asendamiseks pidevalt vaja.
Lisaks köstrite oskuste tõstmisele hakati mõtlema ka pasunakoori juhtidele. 2.–5. jaanuarini leidsid aset kursused, kus neile õpetati instrumendi käsitsemist, orkestreerimist, pillimängu õpetamist ja muidugi juhatamist. Õpetajaiks olid konservatooriumi õppejõud Julius Vaks, Adolf Vedro jt.
Mati Märtin