Piiskopid väisasid Rumeeniat

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

1.–7. juunini osalesid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Marko Tiitus Rumeenias Rumeenia Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku kutsel toimunud Saksamaa Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partnerkirikute piiskoppide konsultatsioonil.

Piiskoppide arutlusring oikumeenia teemal Sibiu Lucian Blaga Ülikooli teoloogiateaduskonna protestantliku teoloogia osakonnas. Foto: Marko Tiitus

Kohtumine tõi Cisnădioarasse (Michelsberg) ja Sibiusse (Hermannstadt) kokku kirikute esindajad Eestist, Rumeeniast, Saksamaalt, Namiibiast, Lõuna-Aafrikast, Indiast ja Kõrgõzstanist. Päevad olid täidetud palvuste, osalevate kirikute olukorra ülevaadete, ettekannete, arutelude, koguduste ja kiriklike töövaldkondade külastuste ning kristliku osadusega.

Eesti kiriku olukorrast ja ühiskondlikust kontekstist andis ülevaate peapiiskop Urmas Viilma. Piiskop Marko Tiitus juhatas arutelu kiriku vaimulike ja ilmiktöötegijate ettevalmistamise, samuti vabatahtliku kirikutöö perspektiivide üle. Cincșori (Kleinschenki) kindluskirikus, mis muudeti kabelist kirikuks juba 1421. aastal ning kindlustati 15.–16. sajandil kaitsetornide ja müüridega, pidasid meie piiskopid keskpäevapalvuse.

Piiskoppide konsultatsiooni läbivaks teemaks oli partnerlus tuleviku kirikus: kuidas toetada vaimulike, töötegijate ja vabatahtlike ettevalmistamist, kuidas siduda kiriku hariduslik töö koguduse ja kohaliku kogukonna eluga ning kuidas mõista oikumeeniat Kristuse kiriku elulise vajadusena.

Sibius Lucian Blaga Ülikooli teoloogiateaduskonna protestantliku teoloogia osakonnas toimus ka piiskoppide arutlusring oikumeenilise koostöö võimaluste üle ühiskondades, kus kirik esindab kristlikku vähemust, kuid pole siiski kaotanud oma rolli ühiskonna teenimisel.

Eriliseks muutis kohtumise võõrustav kirik ise. Rumeenia Augsburgi Usutunnistuse Evangeelne Kirik on ajalooliselt Transilvaania sakside saksakeelne luterlik kirik. Selle kiriku juured ulatuvad 12. sajandisse, mil saksa keelt kõnelevad asukad saabusid toonasesse Ungari kuningriiki kuulunud Transilvaaniasse.

Reformatsioon jõudis sinna juba 16. sajandi esimesel poolel ning kujundas sellest piirkonnast tugeva luterliku identiteediga kiriku, mis sidus end Augsburgi usutunnistusega. Nii on tegemist kirikuga, mis kannab korraga nii saksa kultuuripärandit, Transilvaania ajalugu kui ka luterliku reformatsiooni vaimulikku pärandit.

Tänapäeval on saksakeelne luterlik kirik Rumeenias väike vähemuskirik, kuid tema teenimistöö ja pärand on ühiskonnas jätkuvalt nähtav nii koguduseelus, hariduse valdkonnas, diakoonias, kultuuripärandi hoidmises kui ka muul moel ühiskonna teenimises. Vähemusena tegutsemine õigeusu kiriku kõrval ei tähenda kõrvalise rolli täitmist.

Kohtumine lõppes laupäeva õhtul ühise armulauaga jumalateenistusega, kus teenisid Kurhessen-Waldecki piiskop Beate Hofmann ja Rumeenia Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku piiskop Reinhart Guib. „See oli kaunis ja sisukas lõpetus nädalale, mida kandsid palve, osadus, partnerlus ja ühine vastutus Kristuse kiriku tuleviku eest,“ sedastab peapiiskop Urmas Viilma.

Eesti Kirik