Sõnade tähendust otsides

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus / Number:  /

Sõnadel on vägi, igaüks teab seda oma kogemusest. Kui sinu sõnadest sõltub midagi olulist, on neil terase tugevus. Kui tunnustuse ja armastuse sõnad on siirad, on need kallimad kui kuld.

Skautlikke oskusi õppimas, et looduses hakkama saada. Foto: Anna Makeev


Sõna loob maailmas uut, korrastab kaose ja kujundab meid endid. Kui järele mõelda – kui palju meis on tegelikult päriselt meie oma? Suur osa sellest, kes oleme, on kujunenud väljastpoolt meieni jõudnud ja omaks võetud sõnadest – meie vanematelt, õpetajatelt ja sõpradelt, samuti raamatutest ja filmidest.

Pere- ja noorteklubi „Ellujäämiskool“

Kõike seda saime kogeda ja järele proovida üheksapäevases telklaagris „Sõna vägi“, mis toimus 27. juunist 5. juulini RMK Pikkjärve lõkkekohas, umbes 50 km kaugusel Tallinnast. Meie, pere- ja noorteklubi „Ellujäämiskool“, oleme Lasnamäe EELK Püha Markuse koguduse juures tegutsenud juba peaaegu neli aastat.

Selle aja jooksul on meil toimunud kõike: klubiõhtuid neljapäeviti, kus õpime sõlmi, skaudiseadusi ja Jumala käske, mõtleme välja šifreid, mängime ja laulame; treeninguid pühapäeviti spordikompleksis, kus õpime enesekaitset; ning matku laupäeviti – Paljassaarele, Astangule, Suurupisse ja mujale, kus tegeleme ellujäämise alustega ja harjutame köietööd ning alpinismitehnikaid.

Takistused on selleks, et neid ületada. Vajadusel kasvõi mööda köit, nagu alpinist. Foto: Anna Makeev

Talve- ja suvelaagrid, mida oleme nende aastate jooksul korraldanud, võtavad alati kokku selle, mida meie lapsed on aasta jooksul õppinud ja kogenud, ning on iga kord omanäolised. 2024. aasta suvel toimus laager skautide baasis Soomes, eelmisel suvel korraldasime 300-kilomeetrise jalgrattamatka mööda Läänemere rannikut Tallinnast Narvani ja sel aastal pakkusid meile peavarju Aegviidu ümbrus ning sealsed järved.

Tänavu sponsoreid peaaegu polnud, seega tegime kõik ise: ehitasime RMK platsile eelnevalt telklaagri, tõime vabatahtlike abiga kohale vajaliku varustuse ja seadsime katsepäevaks metsa köitest takistusraja. Lapsed tulid laagrisse rongiga ja sealt edasi liikusid jalgsi kaardi abil. Teekond ei olnud raske, sest asjad tõime kohale autoga. Laagris jaguneti kaheks patrulliks: „Öökullid“ ja „Flamingod“. Ärge küsige, kust sellised nimed tulid – need olid täielikult laste omalooming! Lapsed panid paika ka korrapidamise graafiku.

Hommikusööki valmistasid korrapidajad: 14–15-aastased noored, kes keetsid putru, tegid võileibu ning valmistasid teed ja kohvi. Lõuna- ja õhtusöögi tegid täiskasvanud vabatahtlikud ning Eestist ja Soomest tulnud misjonärid. Korrapidajad olid samuti neile abiks.

Laagris erinevad tegevused

Pärast kohalejõudmist pühendasime kolm esimest täispäeva töötubadele: kordasime sõlmi ja šifreid, tuletasime meelde esmaabi põhitõdesid, õppisime meeskonnatöö koolitusel ühistöö oskusi, lasime vibu, küpsetasime lõkkel pannkooke ning õppisime herbaariumi koostades tundma laagri ümbruses kasvavaid taimi.

Toiduvalmistamine primitiivsetes tingimustes nõuab nupukust. Foto: Anna Makeev

Peale lõunat sõitsime SUP-laudade ja paatidega ning muidugi käisime niisama ujumas. Korjasime kukeseeni, mis tõid meie õhtusesse menüüsse mõnusat vaheldust.

Järgmine päev oli katsepäev. Patrullid võistlesid omavahel terve päeva, joostes ühest punktist teise. Köie-etapid – piirded, ülepääs, ahviraudtee, „ämblikuvõrk“ jne – vaheldusid ülesannetega, kus tuli proovile panna teadmised orienteerumisest, sõlmedest, skautluse ajaloost ja muudest eelnevates töötubades õpitud tarkustest.

Hommikul ja õhtul Sõna ümber

Aga mis on siin pistmist Sõnaga, võite küsida? Kõik ongi seotud Sõnaga – kogunesime igal hommikul ja õhtul, et mõista, kuidas toimib Vägev Sõna: kuidas see loob uut reaalsust, kuidas vabastab valest, õpetab meid ja paneb meie vastupidavuse proovile ning kuidas see meid sõna otseses mõttes endaga täidab, saades osaks meist – meie põhimõtetest ja veendumustest.

Tänavuse laagri piibliprogramm oli minu senise suvelaagrite korraldamise kogemuse põhjal kõige ebatavalisem. Programmi haripunkt oli rollimäng-matk, mis põhines Sergei ja Marina Djatšenko raamatul „Vita Nostra“. Osalejatest said Spetsiaaltehnoloogiate Instituudi esmakursuslased, kes polnud enam lihtsalt inimesed, vaid „Suure Kõne“ varjatud Sõna kandjad – Nimisõnad, Omadussõnad, Tegusõnad või Asesõnad –, kes pidid lõpuks leidma oma koha „Suures Kõnes“ ja kõlama.

Laagrilised kehastusid Spetsiaaltehnoloogiate Instituudi esmakursuslasteks. Foto: Anna Makeev

Matkasime mööda Aegviidu järvede ja soode vahelist marsruuti ning leidsime teele peidetud pakikesi, milles olid uut reaalsust loova „Suure Kõne“ väljalõigatud sõnad. Õhtul, lõpp-peatuses, panime need sõnad lauseteks kokku nagu Kai „Lumekuninganna“ loos.

Võin julgelt öelda, et tänapäeva lapsed ei ole osavad ainult TikTokis, vaid on täiesti võimelised arutlema, loogiliselt mõtlema ja järeldusi tegema. Ja seni, kuni nad valdavad Sõna, on meie vaesel maailmal võimalus ellu jääda – ütlen seda teile kui filoloog, vaimulik ja klubi „Ellujäämiskool“ juht!

Laagri eelviimasel päeval tegime kokkuvõtteid ja lapsed said kingituseks skautidele vajalikku varustust ning väikese meene. Enne kojusõitu puhkasime, mängisime, ujusime ja võtsime külalisi vastu. Meile tulid külla lapsevanemad, keda kostitasime praetud kukeseente ja pannkookidega. Nemad omakorda tõid meile erinevaid maiustusi.

Laagrit külastas veel muusik, laulja ja artist Boris Kovalski, kelle kontsert improviseeritud laval kestis ligi kolm tundi – lihtsalt ei lasknud tal ära minna!

Tänavune laager on läbi, järgmise suve oma juba planeerimisel. Huvilised on teretulnud! Foto: Anna Makeev

Hüvastijätuks saime laagrit kokku pakkides vihma käes korralikult märjaks ja kuivatasime koguduse ruumides asju lausa kolm päeva, kuid vihm ei rikkunud meie tuju! Olime ju laagris mõistnud kõige olulisemat: Sõna, mis meie jaoks kõlab, võib saada osaks meist. Kui Sõna meis juurdub, on meie ülesanne selle järgi elada, et muuta maailma paremaks.

Ja veel päris lõpetuseks

Igal aastal, kui laager läbi saab, hakkan juba mõtlema järgmisele suvele. Nii oli ka tänavu. Kui viisin tagasi päästevestid, mis me olime Tallinna Seikluskoolist laenutanud, tekkis mul järsku unistus: saar, aarded, purjed, piraadid – ja meie kõige selle keskel!

Tahad sinagi? Siis pane end meie „Ellujäämiskooli“ kirja! Küsimused saatke sõnumitesse – vastan alati. Tunnid toimuvad oktoobrist maini ja järgmine suvelaager toimub juuni lõpus või juuli alguses!

Suur tänu ja õnnistust vabatahtlikele Jürile (Kuusalu), Ninale, Alekseile ja Borisile (Tallinn), Eugenile (Harkujärve), Evgenile (Saue), Mihhailile (Narva), Anastassiale (Soome), misjonäridele Annale ja Kirstile

Pavel Zajakin

Lasnamäe Markuse koguduse abiõpetaja, venekeelse töö eestvedaja