Läheneb teine EELK Noortekogu

Eelmise aasta õnnestumise tuules on lähenemas teine EELK Noortekogu, mis toimub sel aastal Laulasmaal LaSPa hotellis ja konverentsikeskuses juba septembrikuu lõpus, 25.–26. septembril.

Eelmisel aastal Pärnus toimunud esimene EELK Noortekogu oli meie kirikus ajalooline sündmus, mis õnnestus väga hästi. Kokku tuli 73 osalejat ning esindatud oli 42 EELK kogudust. Noortekogu eesmärgiks on kokku tuua EELK noored üle Eesti ja aktiveerida ning kaasata neid senisest enam nii üldkiriku kui ka kohaliku koguduse tasandil.

Sellel aastal on fookuses liturgia

Tänavu planeeritakse kahe päeva sisse nii palvused, jumalateenistus, ettekanded, paneeldiskussioon, rühmaarutelud kui ka vaba aega üksteisega koosveetmiseks. Noortekogu lõpuks valmib sel aastal samuti noortekogu sõnum, mis võtab kokku noortekogul räägitu ja edastab noorte mõtted laiemale avalikkusele.

Tänavu on noortekogu läbivaks teemaks „Liturgia“. Olgu ära märgitud, et ehkki tegemist on meie kirikus aktuaalse teemaga, tuleneb teema valik noorte endi tagasisidest eelmise aasta noortekogult. See on teema, mis osalejaid kõnetab. Mõtleme ju liturgia all Jumala teenimise viisi, mille kaudu me üheskoos teenime Jumalat ja ka Tema teenib meid läbi Sõna ja sakramendi.

Jagan mõningaid katkeid teema sisulisest sissejuhatusest, mis on saadetud kõigile noortekogul osalejatele:

Tõsi on aga see, et liturgilised traditsioonid on erinevad nii erinevate kirikute vahel kui ka ühe kiriku sees. Liturgilisi erisusi ei pea alati nägema probleemina, vaid need võivad olla kiriku rikkuseks. See, et ühes luteri kirikus võib ühel õhtul toimuda ülistusõhtu ja teisel Taize palvus, ei ole murekoht, vaid suur rikkus.

Samas ei ole liturgia puhtalt meie kujundada ja otsustada. Kristliku liturgia põhielemendid pani paika Jeesus ise, öeldes armulaua seadmisel, et „tehke seda minu mälestuseks“ (Lk 22:19), või suure misjonikäsu juures lausudes, et „tehke jüngriteks kõik rahvad neid ristides Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse“ (Mt 28:19). Ka mitmed muud jumalateenistuse elemendid pärinevad otse Piiblist ja nendega käib kaasas pikk tava.

Noortekogul ei ole meie otseseks eesmärgiks kõneleda konkreetsetest liturgia osadest, vaid mõelda sellele, millist rolli liturgia mängib tervikuna meie identiteedis noorte luterlastena.

Liturgia on tõepoolest üks kristlaseks olemise vundamente muude oluliste asjade kõrval. Seega ei saa olla kristlane ilma liturgilise eluta. See suunab aga meid küsima: milline on meie liturgiline elu? Kuidas mõtestame meie liturgia olulisust oma elus kristlasena ja luterlasena? Kui tihti osaleme jumalateenistustel ja muudel palvustel ning kokkusaamistel?

Teisi tundes tunneme paremini ennast

Ehkki noortekogu peamine eesmärk ei ole erinevaid kirikuid omavahel võrrelda, on ometi tõsi, et teiste koguduste kombeid ja traditsioone tundes oskame paremini hinnata ka seda, mis on iseloomulik meie enda kirikus. Seega saame koos mõtiskleda, mis teeb just luterliku kiriku liturgia eriliseks. Samas võime mõelda, millistes valdkondades võiks meie kiriku liturgiline elu olla elavam, eriti mis puudutab noori.

Seega on noortekogu temaatilise osa üks põhiküsimusi: mida tähendab liturgia meie jaoks ja millist rolli mängib see meie identiteedis noorte luterlastena? Usun, et see on igati oluline küsimus, sest nagu juba öeldud, on liturgia üks kristlaseks olemise vundamente.

Oluline on, et meie kirikunoorte hääl oleks kuuldav nii üldisemates kui ka konkreetsemates liturgiateemalistes aruteludes, sest just noored kannavad kiriku liturgilist elu ja pärandit tulevikku.

Robert Bunder

noorterkogu juhatuse liige