Pole tähtsusetuid lugusid

Meie elud on läbi põimunud lugudest. Need on lood, mida loeme raamatutest, vaatame televisioonist või kinoekraanilt, lood, mida jutustavad meile vanemad ja vanavanemad. Lapsepõlv veedetakse kuulates ja vaadates põnevaid seiklusi, kurbi hetki, kangelasi ja kurikaelu ning naljakaid tegelasi. Üleskasvamise juures aitavad lood meil mõista maailma ja õppida midagi uut. See muidugi ei jää ainult lapsepõlve, vaid saadab meid terve elu, aidates meil ka meie enda lugu leida.

Sügis on alanud ja pühapäevakoolid ning noortetöö alustavad taas kogudustes oma hooaegu. Aeg on startida. Sellepärast saidki lastetöö tegijad eelmisel nädalavahetusel stardipäevadel kokku nii Tallinnas kui ka Tartus, et õppida koos lugude jutustamist. Laste- ja noortetöös on oluline osa lugude rääkimisel.

Teadmisi Jumalast ei ole võimalik edasi anda ilma lugusid jutustamata. Piibel on üks suur lugude kogumik, Jumala loo kogumik. On väga oluline, et me neid lugusid hästi edasi anname, et nende sisu lastele kohale jõuaks, et nad neist midagi Jumala ja enda kohta õpiksid. Koolituspäeval sai õppida erinevate meetodite ja mõne jaoks ka uute tehnikate kasutamist, mida sai ise kohe katsetada.

Kõik osalejad said olla nii jutustaja kui ka kuulaja rollis ning üksteisele tagasisidet anda. Sai lahatud erinevaid piiblilugusid, mõeldud, kuidas seda visualiseerida, kuidas lugusid ümber sõnastada, et neist välja tuua see kõige olulisem, mida lastele peaks edasi andma.

Kuid miks ikkagi lugude kaudu õpetada? Võiks ju lihtsalt faktid ja teoloogilised punktid välja tuua – anda lihtsalt „kuiv” info edasi ning ongi asi korras. Esiteks õpivad lapsed paremini mängu kaudu, lugusid kuulates, mitte lihtsalt fakte õppides. Seda võivad ilmselt kõik õpetajad kinnitada. Kui loos leitakse mõni tegelane, kellega samastuda, või tuttav olukord, loob see ajus tugevamad seosed ja sisu jääb kauemaks meelde.

Teiseks võtame eeskujuks Jeesuse enese. Vaatame sellele, kuidas Jeesus õpetas. Kui Jeesus tahtis midagi Jumalariigi kohta edasi anda, seletada või küsimusele vastata, kasutas ta tähendamissõnu, lugusid ja mõistujutte. Kindlasti kangastub sinugi silme ees mõni tuntum või eriti meelepärane tähendamissõna. Tollel ajal oligi see kõige tavapärasem õpetamisviis.

Niisamuti on olnud peaaegu kõikide rahvaste juures. Enne kirjakeele või laialdase lugude kirja panemise tulemist anti teadmised edasi ikka suuliselt, lugusid jutustades. Ja nii põlvest põlve. Muinasjuttudel ja mõistujuttudel oli alati õpetlik osa, mille kaudu anti edasi tarkust ning moraali – näiteks kuidas mõnes olukorras käituda või milline peaks olema üks hea inimene. Aegade jooksul lisandub uusi lugusi, millest õppida, kuid vanad lood, mida on edasi antud, kestavad siiamaani.

Meil on pühapäevakoolis jagada muinasjuttudest midagi palju paremat – Jumala Sõna. Piiblis on sadu ja sadu, tõestisündinud lugusid, mis avavad meile Jumala õpetust, Tema olemust ning Jumala päästeplaani, erinevate nurkade alt, läbi erinevate inimeste elude ja kogemuste. Kirikus ei õpi neist lugudest mitte ainult lapsed, vaid kõik, kes Jumala Sõna ümber kokku tulevad.

Siiski on eriti oluline Piibli lugusid lastele juba maast madalast jutustada. Neid ajapikku ja mitu korda kuulates saavad need lood lastele tuttavaks ning pühakirja tarkus neile omaseks. Millise piiblitegelase lugu sulle ühe või teise põhjuse pärast esimesena meelde tuleb?

Kuid olulised lood ei ole ainult Piibli kaante vahel. Igal kristlasel on jagada oma lugu. Lugu sellest, kuidas tema teekond koos Jumalaga on kulgenud. Mida ta on Jumalaga koos olles kogenud ja mida on sellest õppinud. Nii head kui ka kehvemad ajad, kahtlused ja rõõmud on kõik selle loo osa. Me ei tea kunagi, milline killuke meie loost kedagi teist kõnetab, annab lootust või lohutust.

Seega ei tohiks oma loo jagamist väiksemaks teha, maha salata või häbeneda. Ei tasu mõelda, et minul pole ju midagi rääkida või et minu lugu pole piisavalt vägev või suur. Kõik inimesed, kellest Piiblis loeme, ei olnud kangelased, kes kaitsesid oma rahvast vaenlase eest, või üdini head ja õilsad pühakud, kes ei teinud kunagi midagi valesti.

Hoopis vastupidi. Loeme tavalistest inimestest, keda Jumal kasutas, et tuua esile oma au; katkistest inimestest, kes tegid vigu, kuid õppisid neist ja said Jumala abiga tugevamaks, ning nõrkadest, kellest said teiste inimeste kaitsjad. Olgem siis altid jagama nii laste, noorte kui ka vanadega Jumala imelist lugu – olgu see Piibliraamatust või meie endi elust.

Triin Salmu

EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse tegevjuht