Aasta juhatuseesimehe tiitlile on kuus nominenti

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

EELK koguduste juhatuseliikmete XVII konverents toimub 13.–14. novembrini Tartu Pauluse kirikus. Konverentsil valitakse muude tegevuste hulgas ka aasta juhatuseesimees. Tänavu on tiitlile kuus nominenti.

EELK aasta juhatuseesimehe tiitlile kandideerivad: Juhan Põld (Hageri kogudus), Margus Punane (Haljala kogudus), Stefan Groote (Elva kogudus), Andres Riivits (Pärnu kogudus), Jaana Maria Unga (Mustamäe kogudus) ja Riivo Sinijärv (Tallinna toomkogudus).

Laupäeval, 14. novembril kell 13.30 tehakse teatavaks aasta juhatuseesimehe tiitli pälvinu. Tiitliga kaasneb palverännutoetus.

Tutvustame nominente.

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Juhan Põld

Juhan Põld. Foto: erakogu

Juhan Põld on EELK Hageri Lambertuse koguduse juhatuse esimees. Teda iseloomustavad ustavus, töökus ja sõbralikkus.

Juhan Põld on juhatuseesimees alates 30. maist 2021. Hageri koguduse ja EELK teenimisele on ta aga pühendunud juba aastaid, nii juhatuse liikmena kui ka toimeka inimesena.

Mõned näited:

  • 2006–2007. aastal toimus tema aktiivsel osalusel Hageri kiriku küttesüsteemi projekteerimine ja uuendamine;
  • 2010–2011. aastal toimus Hageri kiriku oreli restaureerimine. Juhan oli vastava sihtasutuse Hageri Kirik esimees;
  • 2015–2017. aastal toimus Saku kiriku projekteerimine. Juhan on üks kiriku arhitektidest. Algselt kuulus Saku piirkond Hageri koguduse vaimuliku töö vastutusalasse, hiljem kogudus iseseisvus. Tänaseks on kirik aktiivses kasutuses;
  • 2018–2019. aastal toimus Hageri vennastekoguduse palvemaja restaureerimistööde projekteerimine ja ehitushange. Juhan oli projekteerija ja restaureerimistööde korraldaja;
  • 2022–2023. aastal toimus Hageri kogudusemaja rekonstrueerimistööde projekteerimine, küttesüsteemi ümberehitus maaküttele ja põrandaküttele ning esimese korruse remont. Juhan on nii projekteerija kui tööde korraldaja
  • 2026–2027.(?) aastal toimub kogudusemaja katuse vahetus ja teise korruse rekonstrueerimine.

Peale remontide ja koguduse majanduselu korraldamise on Juhan aktiivselt osalenud koguduse muusikakollektiivide tegevuses. Ta laulab kammerkooris Lambertus ja mängib trombooni Hageri koguduse pasunakooris.

Olles abikaasa ja isa, on Juhan aidanud organiseerida koguduse iga-aastast perelaagrit Nuustaku laagrikeskuses Viljandimaal. Laagris osalejaid on aastate lõikes olnud erinevalt, aga suurusjärk on 50–80 inimest.

Jüri Vallsalu

EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja

EELK Lääne-Harju praostkonna praost

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Margus Punane

Margus Punane. Foto: erakogu

EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse juhatuse esimees Margus Punane on olnud Haljala koguduse juhatuse liige üle 25 aasta, sellest enamiku aega koguduse juhatuse esimees.

Margus on väga pühendunud kiriku töötegija. Selle tunnustuseks on ta praostkonna sinodil mitmendat korda valitud Viru praostkonna saadikuks EELK Kirikukogus ning ta on Viru praostkonna poolt valitud ka Põhja-Eesti piiskopkonna nõukogu liikmeks.

Ta on alati, kui võimalik, kohal koguduse jumalateenistustel, täites ka kirikuvanema ja kellamehe ülesandeid. Margus osaleb aktiivselt Haljala kiriku remontide korraldamisel, hinnapäringute koostamisel, pakkujatega läbirääkimistel ning kõikidel kirikuga ja kirikaiaga seotud hooldus- ja koristustöödel. Tänu temale on koostatud ka toetustaotlused toetuste saamiseks koguduse ettevõtmistele erinevatest fondidest.

Margus korraldab ka kirikukontsertide ja koguduse tähtpäevade läbiviimist. Ta hoolitseb veel selle eest, et iga missa järel kirikus ning piibli- ja leeritundides oleks alati kaetud kohvilaud. Margus osaleb ise aktiivselt koguduse kõikides piiblitundides.

Samuti on ta aktiivne misjonär. Suur osa viimaste aastate leeriõppijatest on leeri tulnud Marguse isikliku kutse peale. Ka kogu tema pere on Haljala koguduse liige ja aktiivne vabatahtlik. Margus on Sihtasutuse Haljala Kirik nõukogu ja Sihtasutuse Esku Kabel nõukogu liige.

Käesoleval aastal on teda tunnustatud EELK aukirjaga. Suur osa Haljala kiriku ja koguduse eduloost on sündinud tänu Haljala koguduse juhatuse esimehele Margus Punasele, aasta juhatuseesimehe kandidaadile. Tänu temale on Haljala kirik kapitaalselt restaureeritud nii seest kui ka väljast ja on selliselt eeskujuks kõikidele Eesti pühakodadele. Haljala kiriku parendusinvesteeringute maht on viimasel kaheksal aastal olnud kokku umbes 1 200 000 eurot.

Margus on väga aktiivne ka kohalikus kogukonnas. Ta on Haljala vallavolikogu kauaaegne aseesimees. 10 aastat oli ta Haljala alevikuosa Tahmaküla külavanem. Ta teeb kaasa kohalikus näiteringis ja veel mitmes ettevõtmises. Ta on olnud ka Lääne-Virumaa sädeinimese nominent. Oma erialal on ta olnud valitud aasta tegija kandidaadiks.

Urmas Karileet

Haljala koguduse hooldajaõpetaja

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Stefan Groote

Stefan Groote. Foto: erakogu

Stefan Groote on EELK Elva koguduse juhatuse esimees.

Ühel pühapäeval selgus jumalateenistuse esimese kahekümne minuti jooksul, et Elva kiriku harmoonium, mis saadab iga jumalateenistust, on korrast ära ja teeb kõva häirivat häält.

Stefan ootas ära, kuni õpetaja läks kantslisse, võttis siis 1899. aastal tehtud puust pilli koost lahti, paljaks raamiks. Ta leidis vea ja tegeles vaikselt pilli osadega. Õpetaja küsis veel, kas ta peab veel kaua jutlustama, et Stefan jõuaks valmis, kuid Stefan ütles, et kohe saab. Ta jõudis pilli ära parandada just tavaliseks jutluse lõpuajaks. Sellest ajast pole instrument parandamist vajanud. See tõestab, et Elva koguduse juhatuse esimees on liturgikas tugev.

Stefan on olnud Elva koguduse juhatuse esimeheks juba laste sünnist suureks saamise ajani. Ta on sündinud Hagenis, Nordrhein-Westfaleni liidumaal, perekond kuulub Westfaali Evangeelsesse kirikusse, kus Stefan on olnud kodukoguduse presbüteeriumi liige ja lastetöötegija.

Stefan on õppinud füüsikat Mainzi ja Cornelli Ülikoolis (USA). Eestisse tõi ta abikaasa Edith, nad ostsid väikese maja Elva lähedalt Peedul ja ehitasid selle ümber uhke eeskuju järgi pool kilomeetrit eemalt samast külast (mis tugeva kohaliku kokkukuuluvustundega Peedul on oluline). Stefan asus tööle teoreetilise füüsika vanemteaduri ja kaasprofessorina Tartu Ülikooli. Tema teaduskraad on doctor habilitatus.

Stefani õde on pastor Langeoogi saarel kaugel Põhjameres ja ratastoolis inimesena vajab ta vahel abi. Mõnikord tundub, et lähim abiline on Stefan Peedult.

Stefan on töötanud koguduses väga paljudel aladel. Eelkõige on ta organist – igal jumalateenistusel, olgu see kasvõi mõni nädalasisene pime porine juhtum. Ta on teinud pühapäevakooli- ja leeritööd, kuid sellest ammu tagasi tõmbunud.

Stefan on koguduse raamatupidaja: ta on teinud kogudusele ise raamatupidamisprogrammi arvutuste ja koondite loomise võimalusega. Ta on parandanud altaripõlle ristikujulist tikandit ning peseb ja triigib hea meelega kõiki altaril kasutatavaid valgeid linikuid.

Stefan protokollib koosolekuid. Õpetaja ainult ei taha protokolle praostile ja konsistooriumile edasi saata, sest seal on ka õpetaja ebaõnnestumised põhjalikult kirjas.

Stefan aitab oma abikaasat Edithit koorijuhitöös, eelkõige voorimehena, kuid vahel harva ka dirigendina. Elva kirikus on Stefani ajal olnud erinevaid muusikakollektiive: naiskoorist on saanud viimase valimisperioodi ajal segakoor.

Stefan korraldab EELK Valga praostkonna liste ja tal on osa praostkonna noodikogu korraldamisel. Ta tunneb arvutite hingeelu, kuid ei liialda nende kasutamisega. Praostkonnas osaleb ta muuhulgas praostkonna projektkoori töös, lauljana on ta asendamatu.

Stefan aitab kaasa Karijärve Keelpilliorkestri töös, mis pole küll kiriku orkester, kuid tundub, et selle väga tugeva orkestri juhendajad ja orkestrandid on tulnud just ümbruskonna kirikutest.

Vaene kogudus on hoidnud korras oma kinnisvara ilma valla abita. Stefani juhatuse esimeheks olemise ajal on kujundatud kiriku (Pargi 8) ümbrust, tõstetud pinnast, jättes siiski alles silmatorkava liigirikkuse, ehitatud uus, kuid 1920. aastate stiilis aed. Kirik on saanud uue ilusa ajastuomase katuse.

Stefani ajal on saanud valmis (või poolvalmis) otsustavad tööd Elva vana haigla ümberehitamisel pastoraadiks (Pargi 3), kus on õpetaja avar korter ja koguduse kooskäimisruumid. Omal ajal oli see hoone seotud avaliku ebameeldiva tähelepanu ja majanduslike riskidega, nüüd on see aeg möödas. Elva surnuaiamaja (Vaikne 39) on põhjalikult parandatud ja pandud teenima üüritulu.

Vallo Ehasalu

EELK Elva koguduse õpetaja

EELK Elva koguduse nõukogu

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Andres Riivits

Andres Riivits. Foto: erakogu

Pärnu Eliisabeti koguduse juhatuse esimees Andres Riivits on ustavalt ja ettevõtlikult teeninud kogudust juhatuse esimehena pikaajaliselt ning mitmel ametiajal. Tema kõige kaalukam panus on olnud Eliisabeti kiriku järjepidev restaureerimine, mille korraldamisse on ta vabatahtlikuna andnud väga suure osa oma ajast ja jõust.

2018. aastal alanud ulatuslikud restaureerimistööd on nõudnud aastaid kestnud eestvedamist. Andrese juhtimisel on kogudus liikunud avariiliste katusekonstruktsioonide ja varisemisohtlike karniiside korrastamisest kiriku välisilme taastamiseni. Restaureeritud on katuse kandekonstruktsioone ja kivikatust, korrastatud fassaade ning taastatud uksi ja aknaid. Andres on hoidnud silme ees eesmärki kogu kirik korda teha ja korraldanud töid järk-järgult vastavalt võimalustele.

Selle töö taga on olnud pidev suhtlemine rahastajate, ehitajate ja muinsuskaitsespetsialistidega. Juba 2022. aastal tõstis koguduse tollane õpetaja esile, et Andres käib töid korraldamas ja nende edenemist jälgimas peaaegu iga päev. Koostöös Muinsuskaitseameti, Pärnu linna, Kirikufondi ja annetajatega on jõutud nähtavate tulemusteni: 2025. aasta sügiseks oli kiriku restaureerimist toetatud ligi miljoni euroga. Akende restaureerimine jätkus ka 2026. aastal.

Koguduse õpetajana pean eriti väärtuslikuks niisuguse vastutuse järjepidevat kandmist. Ajaloolise pühakoja hoidmine nõuab valmisolekut tegeleda ka ootamatute kahjustuste, rahapuuduse ja tööde igapäevaste üksikasjadega. Andrese panus aitab hoida Eliisabeti kirikut koguduse jumalateenistuselu koduna ja Pärnu olulise kultuuri- ja kontserdipaigana. Selle töö tulemustest saab osa kogu linn.

Andrese teenimine ulatub kodukogudusest kaugemale. Ta on olnud Pärnu praostkonna sinodi liige ja praostkonna esindajana ka EELK Kirikukogu saadik. Tema soov kirikut teenida väljendub ka valmisolekus õppida: alates 2024. aastast õpib ta eksternina EELK Usuteaduse Instituudis ja 2026. aasta sügisel võeti ta vastu pastoraalseminari diakonikoolitusele. Kui Jumal õnnistab, ordineeritakse ta järgmisel aastal diakoniks, ja kuna ta seetõttu peab taanduma juhatuse esimehe ametist, ongi sel aastal viimane paslik aeg teda kauni tiitliga tunnustada.

Andres Riivits on aasta juhatuseesimehe tiitli vääriline pikaajalise vabatahtliku teenimise ja Eliisabeti kiriku restaureerimise järjekindla eestvedamise eest. Tema tegevus näitab, kui palju saab pühendunud juhatuseesimees teha oma koguduse ja kogu kiriku heaks.

Toomas Nigola
EELK Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
Pärnu praostkonna praost

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Jaana Maria Unga

Jaana Maria Unga. Foto: Tuuli Korsar

Mustamäe koguduse juhatuse esimees Jaana Maria Unga on olnud kogudusega seotud selle algusest saadik. Kolmel korral järjest on ta valitud koguduse juhatuse esimeheks. Tema osa koguduse ülesehitamisel on olnud hindamatu.

Jaana Maria on rakendanud koguduses nii oma loomingulisi andeid (muusikali „Valgus valguses“ libretod ja kostüümid), kui ka praktilist oskust koguduse majapidamist juhtida. Jaana Maria on aastaid juhtinud meie ajalehetoimkonna tööd ja ka sel aastal on kõik ajalehenumbrid ilmunud.

Jaana Maria on leidnud mitmeid rentnikke, võtnud enda peale kirikus olevate korterite majutuse, mis tähendab talle palju lisatööd, nagu korterite koristamine ja pesu pesemine. Jaana Maria on suhelnud kõikide klientidega, kes soovivad korraldada kontserte, konverentsi või toitlustust. Lisaks on ta olnud abiks suuremate ürituste ettevalmistamise ja toitlustamise juures.

Tänu Jaana Mariale on mitmed eriilmelised näitused kiriku fuajees.

Sel suvel peale koguduse õpetaja eemalejäämist tegi Jaana Maria kõik selleks, et kiriku uksed oleksid avatud, seda vahel ka oma puhkepäevade arvelt.

Sel aastal aitas Jaana Maria jaanuarist juunini läbi viia lastekiriku tunde ning kogukonnale avatud linnalaagrit lastele.

Praegu tegeleb Jaana Maria uue jõululoo ja programmi ettevalmistamisega lasterühmadele, et elus hoida eelmisel aastal algatatud projekti Mustamäe lasteaedadele ja koolide algklassidele.

Sisuliselt on Jaana Maria juhtinud alates juulikuust terve koguduse tööd ja väärib igati aasta juhatuse esimehe tiitlit!

Ülle Reimann

Mustamäe koguduse diakon (esildis on saanud Tallinna praostkonna praosti Jaak Ausi kinnituse)

Aasta juhatuseesimehe tiitli kandidaat Riivo Sinijärv

Riivo Sinijärv. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Riivo Sinijärv on EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees.

Toomkoguduse juhatuse esimehed on läbi paljude aegade olnud ihust ja hingest koguduse eest väljas. Nad on silmapaistvalt sidunud omavahel koguduse töötajaid, koguduse nõukogu, koguduse juhatust ja revisjoni ning koguduse vabatahtlikke ja vaimulikke. Seda head traditsiooni on Riivo Sinijärv hästi hoidnud ja edendanud ka juhatuse esimehe ametis alates 2021. aastast tänaseni.

Sinijärve ametiaja jooksul on koguduse nõukogu loonud toomkoguduse sihtasutuse, mis korraldab koguduse restaureerimise programmi. Programmi tulemus on:

  • tornikiiver 2022. aastal;
  • tornifassaad 2023. aastal (tornikiiver pälvis 2023. aastal maailma parimate katuste võistlusel IFD Award metallkatuste kategoorias esikoha);
  • altari- ja kooriruumi katus 2024. aastal, mis on ühtlasi vanima katusekatte restaureerimine Eestis, ulatudes 17. sajandi lõpudekaadi;
  • 2024–2025. aastal restaureeriti Sinijärve suurel initsiatiivil Inglikabel, mis on nüüdseks kasutuses mitmefunktsioonilise koguduse tööruumina (lapidaarium, galerii, õppeklass, kokkusaamisruum);
  • 2025–2026. aastal restaureeriti kiriku pealöövi katus ja valgmikuaknad.

Riivo Sinijärv on oskuslikult kasutanud oma rikkalikku pagasit nii omaaegsest suursaadikuametist kui ka mitmekordsest ministrikogemusest koguduse heaks oma suure tutvusringkonna kaudu, aidates niimoodi toomkiriku ja toomkoguduse tähendusel inimesteni jõuda.

Riivo Sinijärv on ka suurepärane õpetlane ja õpetaja, olles kooliõpetaja nii Toomkoolis kui Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis ja tuues sedakaudu koolilastele avaralt välja kiriku ja ühiskonna seoseid ning näidates laiemat maailmapilti. Ta hoiab Toomkooli ja toomkoguduse sidet.

Riivo Sinijärv on pälvinud aastal 2008 Valgetähe III klassi teenetemärgi vabariigi presidendilt ja aastal 2024 autasustas peapiiskop teda EELK III järgu teeneteristiga. Ta on Eesti Üliõpilasseltsi vilistlane. Sinijärv valiti toomkoguduse nõukokku 2016. aastal, 2017. aastast on ta juhatuse liige ja 2021. aastast koguduse juhatuse esimees.

Arho Tuhkru

koguduse õpetaja (kooskõlastatud praost Jaak Ausiga)