Petseri päev peeti Urvastes
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus / Number: 7. oktoober 2026 Nr 36 /
Petseri Peetri kiriku 100. aastapäeva tähistamiseks kogunesid 4. oktoobril Urvastesse inimesed, kelle südames on Petseril jätkuvalt oluline koht. Ühtlasi peeti Petseri koguduse nõukogu koosolek, kus valiti uued juhatuse liikmed ja juhatuse esimees.
Pühapäevasest armulauaga jumalateenistusest Urvaste kirikus võtsid sel korral kohalike kõrval osa ka need Eestis elavad Petseri koguduse liikmed, kes pole pikka aega teisel pool piiri asuvasse Petserisse pääsenud.
Jumalateenistusel teenis pastor loci Üllar Salumets, kes on Võru praostkonna praostina ühtlasi Petseri Peetri koguduse hooldajaõpetaja. Kaasa teenis emeriitõpetaja Toivo Hollo ja kirikuliste seas oli emeriitõpetaja Andres Mäevere.
„Kogudus on laiali kõik – Eestimaa ja Venemaa peal,“ sõnas praost Salumets Petseri koguduse hooldajaõpetajana.
Orelil mängis Erma Kallasse, muusikaga teenis kaasa Antsla Muusikakooli puhkpilliorkester ja Piibli kirjakohti luges Tartu Ülikooli usuteaduskonna tudeng Getter Kõiv.
Kuidas läheb Petseri kogudusel
Pärast teenistust paluti kõik kiriku lähedal asuvasse pastoraati, kus Naiskodukaitse pakkus maitsvat suppi ja ootas rikkalik kohvilaud.
Pastoraadi saalis toimunud konverentsi avas emeriitõpetaja Andres Mäevere. Peaettekandeks „Petseri rahva elust“ sai sõna endine konsul Triin Parts, kes kirjeldas praegust olukorda ja märkis, et Vene-Ukraina sõja tõttu saatis Venemaa Eesti konsulid välja nii Pihkvast kui ka Peterburist. Kui mõnel Venemaal elavast 20 000 eestlasest on vaja näiteks passi, peavad nad selleks Moskvasse sõitma.
„Kogudus on laiali kõik – Eestimaa ja Venemaa peal,“ sõnas praost Salumets Petseri koguduse hooldajaõpetajana. Kontaktide puudumine ja piiriülesed kommunikatsioonihäired muudavad koguduse elu korraldamise keeruliseks. Senise juhatuse esimehe Roman Grusiniga pole juba kolm aastat ühendust saadud. Kirikuhoone kuulub täna Venemaa Luterlikule Kirikule.
Sellest, et kogudus tähistas oma kiriku 100. aastapäeva sel suvel ka Petseris, saadi teada alles tagantjärele. „Sündmust kajastas kohalik Petseri leht ning mulle saadeti see ülevaateartikkel,“ rääkis Salumets.
100-aastane pühakoda – Eesti maamärk
Venekeelse Petseri ajalehe andmetel toimus kirikus juubelile pühendatud pidulik kogunemine. Kiriku võlvide alla kogunes artikli autori sõnul nii luterlasi kui ka kohalikke elanikke, keda huvitab kodulinna ajalugu ja „ebatavalise arhitektuuriga kirikuhoone“.
Piir on inimeste liikumise praegu raskeks teinud, kuid pole suutnud Petserit nende jaoks olematuks muuta, kelle isiklik või vaimulik lugu on selle paigaga seotud. Petseri kirik on endiselt Eesti kants ja sealse luterluse viimane maamärk.
Veel saab Petseri lehest lugeda, et teenistusel kõlas orel, jagati armulauda ning teenisid pastor Aleksei Kolossov ja praost Anton Tihhomirov. Pärast jumalateenistust anti üle piiskop Sergei Golzverdi tervitus ja tänukirjad inimestele, kes on aidanud hoida koguduse ning kalmistu pärandit.
Üllar Salumets rääkis Petseri Peetri kiriku ja koguduse ajaloost. Ta märkis, et pühakoda pühitseti 19. septembril 1926, kuigi kogudus ise oli Vastseliina abikirikust eraldatud juba 9. septembril 1921. aastal.
Luteri kiriku ja eestikeelse kuulutuse juured Petseris ulatuvad aga veel kaugemale: 1897. aastal hakkas seal palvetunde pidama kooliõpetaja Karl Pütsep ning 1904. aastal alustas Vastseliina õpetaja Petseri koolimajas jumalateenistuste pidamist.
Piir on inimeste liikumise praegu raskeks teinud, kuid pole suutnud Petserit nende jaoks olematuks muuta, kelle isiklik või vaimulik lugu on selle paigaga seotud. Petseri kirik on endiselt Eesti kants ja sealse luterluse viimane maamärk.
Kogudus paberil
Petseri kogudust varem teeninud õpetaja Andres Mäevere nimetab praeguse olukorra suurimaks mureks kohapealse liikmeskonna vähesust. „See ei ole isegi poliitikaga seotud, lihtsalt eesti keele valdajaid ja sellest huvitatud inimesi on väga väheks jäänud,“ ütleb ta.
Koguduse ametlikus statistikas on 2025. aasta seisuga kirjas 32 liiget ja viis liikmeannetajat. Koguduses ristiti ja leeritati viimati 2008. aastal. Viimane laulatus oli 2003. ja matus 2021. aastal. Eelarve põhiosa moodustab Eesti Sõjamuuseumilt saadav 4000 eurone toetus Petseri kalmistu eestlaste haudade hooldamiseks.
Jumalateenistusi on peetud kord kuus, kuid piiriületusprobleemide tõttu pole hooldajaõpetaja saanud kohapeal teenida ja neid on läbi viinud Venemaa Luterlik Kirik. „See on kogudus paberil,“ tõdeb Mäevere.
