Wrangelid Eestimaal oma juuri otsimas

/ Autor: / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number:  /

Järgmisel aastal möödub 750 aastat Wrangelite suguvõsa esmamainimisest  Eestimaal. Suurt tähtpäeva ette valmistades külastas Wrangelite perekonna esindaja ja suguvõsauurija Joachim Storhas Lääne-Virumaal Haljala kirikukihelkonnas asuvaid suguvõsaga seotud paiku.

Rünka talu perenaine ja Laudasalongi pidaja Inge Laiv (vasakul), Joachim Storhas ning õpetaja Margit Nirgi, kes on olnud aastaid härra Storhasi kontaktisik ja hea abiline. Foto: Elna Kaasik

9. augustil peeti kunagise Varangu mõisa alal Pehka külas Rünka talus Wrangelite mälestuspäeva. Koosviibimine oli pühendatud Joachim Storhasi ema Ingela Storhasi, paruness von Wrangeli mälestusele. Inge ja Harry Laivi rajatud Laudasalongi külalistele pakuti kosutavat rooga nii ihule kui ka hingele.

Tekstiilikunstnik Elna Kaasiku näituse töödest oli üks vaip üles seatud altaripildina. Avapalvuse viis läbi pastor Viljar Roosimaa, kes võttis enda kanda tõlgitöö. Muusikaga toetasid koosviibimise meeleolu Ingely Laiv-järvi ja Marius Järvi.

Joachim Storhas tuli Eestisse Riiast, kus uuris arhiivides oma suguvõsa ajalugu. Storhas kiitis Eesti arhiivide digiteerituse taset ja kättesaadavust, mis võimaldab uurimistööd teha kodus Saksamaal. Ka tänas ta südamest õpetaja Margit Nirgit, kes on aastaid olnud Storhaside toetaja ja siinsetel perekonnaloo uurimiskäikudel suur tugi.

Joachim Storhas keskendus oma ettekandes ennekõike Haljala kirikukihelkonnaga seotud Wrangelitele.  Wrangelite esmamainimise paigaks Eestimaal peab ta suure tõenäosusega Varangut. Ka suguvõsa perekonnanimi on tulnud Varangu (Wrangele) järgi. Varangu mõisaga olid Wrangelid seotud üle 250 aasta, kuid vähemalt kaheksa põlve oldi ka Karulas, Essus, Annikveres, Seljal, Katelas ja Tatrusel.

Wrangelid kuulusid kuni Rootsi aja lõpuni Eesti kõige olulisemate suguvõsade hulka. Hilisem aeg viis hulga Wrangeleid ka Venemaale. Neist tuntuim on Wrangeli saarele nime andnud Arktika-uurija Ferdinand von Wrangell.

Ajaloopäev lõppes Toolse lossi varemete juures. Seegi ala kuulus kunagi Wrangelite perekonnale. Nimelt omistas Rootsi kuningas 1613. aastal Toolse linnuse Hermann Wrangelile.

Järgmisel suvel loodab Joachim Storhas Eestisse tuua 50–60 Wrangelite suguvõsa liiget. Neid on tulemas nii Rootsist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest kui ka Uus-Meremaalt.

Aivi Parijõgi