Maailmast ära Jumala juurde
/ Autor: Märtin Muhu, Triin Salmu / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 26. august 2026 Nr 30 /
21.–22. augustini Põltsamaal toimunud noorte täiskasvanute miniretriit oli natuke teistsugune, kui tavapärased retriidid, sest peale vaikse palve- ja piibliaja rikastasid programmi veel seminar ja mängud, ühine laulmine ning arutelu.
Usulisi või vaimseid kogemusi võib otsida väga erinevaid teid pidi. Üks tee on minna retriiti. Retriite on peetud ilmselt aegade algusest. Selle käigus väljutakse oma tavapärasest rutiinist ja mõtiskletakse vaimsetel teemadel. Sel ajal taandutakse teadlikult argimürast, et pühenduda vaimsele taastumisele ja täita ennast millegi muuga.
Inimesel on aeg-ajalt vaja võtta hetki, et olla üksi, vaikuses, rahus, looduses. See aitab keskenduda ja mõelda. Vaimset hingetõmbeaega kutsus Jeesuski üles võtma.
Elu kristlasena
Inimesel on aeg-ajalt vaja võtta hetki, et olla üksi, vaikuses, rahus, looduses. See aitab keskenduda ja mõelda. Vaimset hingetõmbeaega kutsus Jeesuski üles võtma, öeldes oma jüngritele: „Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!“ (Mk 6:31). Tuleksid, mitte läheksid. Jumal kutsus neid enda juurde puhkama. Maailmast ära Jumala juurde, mitte Jumalast eemale. Nii peaksime ka meie aeg-ajalt olema maailmast ära Jumala juures.
Seekordseks teemaks oli elu kristlasena. Me arvame sageli, et teame, milline peaks olema elu kristlasena – aga kas ikka teame? Väga lihtne on öelda, et loe Piiblist, seal on kõik kirjas, samuti võib toetuda mõne usuisa õpetustele. Kuid mis on põhipunktid, mis võiksid iga kristlase elus olla?
Igal inimesel on oma arusaam ja kujutlus, milline peaks olema kristlane ja kuidas tal tuleb elada. Oma ettekujutus „õigest” kristlasest on neilgi, kes ise kristlaste hulka ei kuulu. Rääkimata veel erinevatest kristluse koolkondadest. Kuid mida ütleb Piibel? Millised on ühe kristliku elu koostisosad?
Oks on puu küljes, mitte puu oksa küljes
Peapiiskop Urmas Viilma avas reedeõhtuse seminari, kõneles just sellel teemal ja käsitles Johannese evangeeliumi 15. peatükki, kus Jeesus räägib võrdumit viinapuust ja selle okstest. Tähendamissõna kaudu juhtis Viilma tähelepanu asjaolule, et kristliku elu algus ja alus on Jeesuses ning tema tunnistamises Issandaks.
Igal inimesel on oma arusaam ja kujutlus, milline peaks olema kristlane ja kuidas tal tuleb elada. Oma ettekujutus „õigest” kristlasest on neilgi, kes ise kristlaste hulka ei kuulu.
Kristlik elu algab Jeesuse Kristuse tunnistamisest ja meie usust Temasse kui Päästjasse.
Nagu lauluraamat ütleb „ei aita meie nõu ja töö”, nii ei saa meiegi kristlasteks läbi soorituste või heade tegude, vaid tunnistades oma suuga, et Jeesus on Kristus – Päästja. Kristlaseks olemine on enda teadlik tunnistamine Jumala omaks. Head teod ja usuviljad tulenevad kuulumisest, sest oks on ikka puu küljes, mitte puu oksa küljes.
Nii võib ka kristlase elu vaadata puuna. Noore kristlasena oled justkui äsja istutatud puu, mis võib esialgu näha välja nagu lihtsalt maasse torgatud oks. Pikaaegne, kogenud kristlane on juba suurem puu, millel on tugevam tüvi ja mitmeid oksi. See kannatab rohkem elu torme ja olukordi, kus mõni oks võib küljest murduda, kuid puu ise jääb ellu.
Noore puu puhul võib selle ainsa oksa murdmine puu enda hävitada, sest kaotus on suurem. Meil peab olema püsivust, et kasvatada enda usupuud ja muutuda tugevamaks. Kas jään elu- ja usutormides püsima või langen? Mida peaksin tegema, et mitte langeda? Oma suu ja häälega tunnistamine, et Jeesus on Issand, Jumala Sõna lugemine, koguduse osadus, armulaud, jumalateenistus ja palve on asjad, mida peapiiskop tõi välja kristlase elu põhipunktidena. Eriti jäi meelde ütlus, et Kristus ei käi meil külas, meie ei käi Kristusel külas, vaid oleme kogu aeg Temaga osaduses ehk püsime viinapuu küljes.
Laupäeva kandis vaikus
Kuigi terve üritus oli välja kuulutatud kahepäevase retriidina, toimus tegelik retriidi osa laupäeval. Hommikut alustati palvuse ja aruteluga selle üle, mis jäi õhtusest seminarist meelde. Eriti jäi osalejatele meelde, et kuulume ainult Jumalale, oleme Tema omad.
Pärast esimest arutelu paluti igal osalejal kirja panna oma mõtted, küsimused ja ootused seoses kristlaseks olemisega. Kirjutatud mõtted asetati ümbrikutesse ja jäeti päeva jooksul kõrvale. Eesmärk oli otsida neile vastuseid Piibli lugemise ja ühiste arutelude kaudu. Õhtul avati ümbrikud uuesti ning iga osaleja sai vaadata, kas ja mil määral oli ta päeva jooksul oma küsimustele vastuseid leidnud.
Peale sellise sisemise palve kirja panemist saidki osalejad valida endale kirjakoha, millele retriidil keskenduda. Kirjakohad olid valitud teemast lähtuvalt ja iga inimene sai lugeda pikemat osa kas evangeeliumist, Apostlite tegude raamatust või Uue Testamendi kirjadest. Oli vaikne aeg lugemiseks. Igaüks leidis omale Põltsamaa kiriklas meeldiva koha. Sai minna õue jalutama või kirikusse istuma.
Oluline on teada, et oled Jumala oma, et sa oled vaba, et sinu südame hoiak oleks õige ja et sinu usul oleks hea mõju teiste elule.
Majas oli vaikus, ühest toast kõlas vaikne instrumentaalne ülistusmuusika ja igas nurgas oli keegi, kes luges Piiblit. Peale lõunapausi said sama kirjakohta lugenud noored aega omavahel arutleda ja mõtteid jagada. Hiljem toimus ühine jagamisring, kus osalejad rääkisid loetud kirjakohtadest, nende üle tekkinud mõtetest ja küsimustest. Arutelu käigus ilmnes mitmeid seoseid nii peapiiskopi seminaris käsitletud teemade kui ka erinevate piiblitekstide vahel.
Oluline on teada, et oled Jumala oma, et sa oled vaba, et sinu südame hoiak oleks õige ja et sinu usul oleks hea mõju teiste elule.
Triin Salmu
Märtin Muhu
