Juuni 1927

Jõudis lõpule vaidlus muusikalise hariduse üle, mis puudutas ka kirikumuusikute ettevalmistamist. Otsustati, et konservatooriume olgu Eestis vaid üks – Tallinnas. Tartusse pidi senise konservatooriumi asemel loodama kõrgem muusikakool.
Tartu Kõrgema Muusikakooli ülalpidajaks pidi saama Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts, kuhu olid koondunud 80 Lõuna-Eesti tähtsamat muusikategelast, nende seas Aleksander Läte, Mart Saar, Juhan Aavik jt. Seltsi eesotsas seisis Miina Hermann (Härma). Mitmesuguste orkestripillide, klaveri ja laulmise kõrval olid ette nähtud ka kirikumuusikuid huvitavad kompositsiooni ja oreli osakond.

Rikas laulupidude poolest

Osakonnad jagunesid ettevalmistusklassiks, alg-, kesk- ja kõrgemaks kursuseks ning täiendusklassiks. Õppekavad olid konservatooriumiga võrreldes ühe astme võrra väiksemad. Puuduva astme pidi andma vabatahtlik täiendusklass, kus oli võimalik valmistuda konservatooriumi lõpueksamiks. Klassid ja kursused jagunesid astmeteks, mida kompositsiooni osakonnas oli 11, oreli osakonnas 7–9. Ühe astme läbimiseks oli ette nähtud üks aasta.
Oleme jõudnud jälle suvesse. Muidugi oli see suur koorimuusika aeg, sest suvi on meil ikka olnud laulupidude päralt. Võib isegi öelda, et seekordne suvi oli laulupidude poolest üks rikkamaid. Peaaegu igal pühapäeval peeti ühes või teises paigas mõni laulupäev. Ja laulupidudel kõlas ikka ka vaimulik muusika.
Paides taheti laulupidu pidada juba 28. ja 29. mail, kuid vihma tõttu tuli see edasi lükata 12. juunile. Vana muinaslooline Vallimägi oli pidurüüs. Ilusa ilma tõttu linn lausa kihas rahvast.

Õpetaja pidas pidukõne

Saarlased pidasid oma laulupeo 26. juunil Kuressaares. Osales 24 segakoori 700 lauljaga. Siingi kordus pilt, mida võis näha kõikjal Eestis, kus parajasti laulupäeva peeti: igast kandist vooris kokku küll koore, küll pealtvaatajaid. Esimesena jõudis kohale Tallinna Jaani koguduse koor, et kohalikus Laurentiuse kirikus ette kanda Haydni oratoorium «Loomine».
Solistidena olid kaasa sõitnud Olga Mikk-Krull, Viktor Krull ja Karl Viitol, organistina Lydia Terkman (Tiiu Targamaa). Külaliste seas oli riigitegelasi eesotsas riigivanem J. Teemantiga. Tähelepanu äratas Anseküla segakoor, kes juba 1863. a pastor Martin Körberi juhatusel korraldas esimese Saaremaa laulupeo.
Ka Keila oli laulupäevade korraldamises omal ajal esirinnas seisnud. Esimene kohalik laulupäev peeti siin 1885. aastal. Viimased 29 aastat polnud aga midagi sellesarnast korraldada suudetud. Nüüd siis oli siin 24. juunil jälle laulupäev, millest võttis osa 300 lauljat. Pidukõne pidas kohalik kirikuõpetaja A. Köögardal.
Kaks riiki koos
Räpina laulupäev peeti 5. ja 6. juunil. Kohal oli ka Tartu Akadeemiline Meeskoor, kes andis omaette kontserdi sealses kirikus. Kaastegevad olid Salme Sõber-Pärtelpoeg (sopran) ja Peeter Laja (orel).  
Suursündmus meie laulupidude ajaloos oli aga kindlasti Eesti-Läti laulupäev, mis toimus 26. juunil Valgas. Mõlemalt poolt oli kohal tähtsaid riigitegelasi, ministreid ja parlamendiliikmeid. Üldjuhtide seas võis ära tunda ka Lõuna-Eestis hästi tuntud kirikumuusiku Karl Tuvikese.
Tallinna Konservatooriumi kõrgema kursuse üliõpilased olid üles leidnud sellise kolka nagu Häädemeeste, ja viisid sinna tüseda kava Bachi, Händeli, Haydni, Schumanni, Tšaikovski jt taoliste suuruste muusikast. Pärnu Postimees kirjutab: «Kahjuks oli sarnane sisukas kontsert suuremale osale publikule kõvaks pähkliks, mille tuumasse ei suudetud tungida. Viimase asjaolu tõttu hakkas rahvast lahkuma kirikust juba kontserdi algul.»

Mati Märtin