Maarjamaa haridusselts pidas avakonverentsi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 30. märts 2011 Nr 16 /
Paastumaarjapäeval tuli suur hulk rahvast kokku Tallinna Katariina kirikusse, et mõtelda ja arutada ühiselt kristlike väärtuste üle meie kasvatuses ja haridussüsteemis.
Maarjamaa haridusselts on vanalinna hariduskolleegiumi vanematekogu poolt äsja loodud, sinna võib kuuluda iga soovija, kel sarnased olulised prioriteedid ning kes soovib hariduselu mõtestamisel ja muutmisel osaleda ja kaasa rääkida. Konverents oli kokku toonud eri kirikute esindajaid ja huvilisi. Kuulati ettekandeid, toimusid arutelud ja võeti vastu ühisdeklaratsioon. Omapoolse tervitusega avas konverentsi isa Vello Salo, päeva modereeris Lembit Peterson.
Ettekannete osa avas prof Tõnu Lehtsaar, kes arutles ja kutsus kaasa mõtlema väärtuskogemuste üle. Ta kõneles muuhulgas sellest, kuivõrd oluline on nii üksikisiku kui suuremate koosluste puhul identiteedi selgepiirilisus ning kuidas me kasvatades ja hariduselu kaudu saame aidata kaasa noorte selgemapiirilisele eneseleidmisele. Varro Vooglaid jõudis oma arutleva ettekande jooksul küsimuseni, mis kasu on inimõigustest olukorras, kus meil puudub arusaam inimväärikusest selle olemuslikus ja loomuomases mõttes.
Tartu ülikooli teadur Olga Schihalejev keskendus ettekandes väärtuskasvatusele ja selle erinevatele aspektidele ning suundadele. Ta esitas ka viimaste aegade uuringutulemusi, mis kajastavad noorte arusaamu religioonist ning nende suhtumist selle eri väljendusvormidesse.
Päeva teises pooles kõnelesid preestrid Andres Mere ja Vitali Gavrilov õigeusu arusaamadest kristliku kasvatuse osas ning kiriku ja kooli koostööst, Ljudmilla Gordejeva keskendus ema ja isa traditsiooniliste kujude analüüsile multifilmide näitel.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen (fotol), kes keskendus oma ettekandes kristlike väärtuste olulisusele ja sobivusele meie koolisüsteemis, ütles Eesti Kirikule, et 25aastase kogemuse juures on nad oma koolis mõistnud, et kogemusi ja ideid jagada tuleb juba ka väljapoole, sest see ei ole ühe kooli küsimus ega tee.
Konverentsi ettekannete järel toimus ühine arutelu ja huvilised ning seltsi uued liikmed jagunesid töögruppidesse, et mõttevahetuses kaasa lüüa ja ideid ka mujal ellu viia.
Eesti Kirik
