Pühalepa pühakoda on püsinud

Hiiumaa vanim kirik sai nädalavahetusel 750.  Nii suure numbriga sünnipäev on aukartustäratav pühakojalegi. Jumala hoidmisel on Pühalepa kirik sõdadele ja keerulistele aegadele vaatamata püsinud.

 

Koguduse eelmine õpetaja Enn Auksmann jutlustamas Eesti kirikuarhitektuuris unikaalses kivikantslis.        Foto: Kadri Pulk 

Pühalepa koguduse juhatuse esimehe Antti Leigri sõnul on kiriku juubeli tähistamise aluseks võetud aastaarv 1255 – sellest ajast pärineb kiriku vanim osa. Nimetatud aasta pakkus välja kunstiajaloolane Villem Raam 1979. aastal kirikus korraldatud uuringute põhjal.

Pühalepa kiriku ehitamise aja ümber on palju vaieldud ja varasemad trükised pakuvad erinevaid sajandeid. Ehituse õigeks ehitusajaks võib pidada ka aastat 1270. Hilisemal ajal on kirikut mitmel korral ümber ehitatud, torni sai kirik 1770. aastal. Kirikus on aastast 1637 Eesti ainuke kiviskulptuurkantsel, mille valmistas Haapsalu kiviraidur Joachim Winter.
Kogu kirikuhoone pseudogooti vaimus ümberehitus kestis aastatel 1860–1863. Nõukogude võimu tahtmisel 1953. aastal sai kirikust ETKVLi ladu. Seejärel jäi hoone aastateks seisma laguneva ja paljaksrüüstatuna. Uue aja tulles sai võimalikuks koguduse taastulek oma kirikusse, restaureerimistööd ning Pühalepa kiriku taaspühitsemine Jumala kojaks 1993. aastal.

Ajaloost ja muusikast

Laupäeva keskpäeval toimus kirikus ajalookonverents, kus Antti Leigri tutvustas kunstiajaloolase Villem Raami poolt läbiviidud uurimistööde tulemusi ja Ida-Harju praost Jaanus Jalakas meenutas endise koguduse vaimulikuna Pühalepa kiriku taastamist 1990ndate aastate alguses.
Laupäeva õhtul toimus suur kontsert. Selle sündmuse puhuks kutsus muusikaõpetaja, koorijuht ja organist Kristiina Harjak kokku projektkoori. Koor esitas Hiiumaa helilooja Siim Liigi põnevat ning hingestatud missat segakoorile ja flöödile, flötist Janika Lentsius mängis Siim Liigi nõudlikku teost «Alates Ühest». Lisaks eelnimetatule laulis Kristiina Harjak imelisi autorilaule, teda assisteerisid Joonas Lepna saksofonil ja Mart Roots plokkflöödil.    
Pühapäeval kulmineerusid pidustused tänujumalateenistusega, kus teenisid piiskop Einar Soone, praostid Veiko Vihuri ja Enn Auksmann, koguduse hooldajaõpetaja Argo Olesk ja diakon Hüllo-Kristjan Simson.    

Tänusõnad tegijatele

Einar Soone tuletas tervituskõnes kohalolijaile meelde kiriku tähendust meie elus. Jumalateenistusel jutlustas koguduse eelmine vaimulik Enn Auksmann. Korjanduskarpi said esimesed annetused Pühalepa kiriku oreli taastamise tarvis. Naiskoor Anna koguduse organisti Helle Nittimi juhatusel laulis kuulajate hinged helisema vaimulike rahvalauludega.
Kirikulisi olid tervitama tulnud Hiiu maavanem, valla omavalitsusjuhid ning naaberkoguduste esindajad.
Eriliste tänusõnadega pidas  Antti Leigri meeles osaühingut Rändmeister Juhan Kilumetsaga eesotsas, Pühalepa vallavalitsust ja muinsuskaitseametit, kellega koostöös on teostunud kiriku katuste remont ja lahenenud haljastusküsimused.
Pühalepa koguduses on hetkel hingekirjas umbes sada inimest, kolmkümmend neist on liikmeannetajad. Koguduses tegutseb naiskoor Anna ja töötab edukalt  pühapäevakool, mida juhendab Hilja Hiiemets. Pühapäevakooliga on seotud umbes paarkümmend eri vanuses last.

Kadri Pulk