Jürjodel oma postmark
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 27. september 2006 Nr 39 /
Minu Mark on AS Eesti
Posti uus e-teenus, mis lubab väljavalitud fotost teha oma postmargi.
Ideest teostuseni
on jõudnud filatelistist õpetaja Villu Jürjo, kes ekstra disainitud margil on
koos abikaasa Tuuliki ning taustaks oleva Narva Aleksandri Suurkirikuga.
Hea sõpru rõõmustada
Villu Jürjo, kes
sai innustust margi loomiseks abikaasalt, on rahul: ilus on perekonnast väljaminevaid kirju isikliku margiga
teele saata, nüüd on juba marki kätketud osa teelesaadetavast sõnumist.
Vastu ta
selliseid marke Eestis elavatelt tuttavatelt ei ole saanud, küll aga on komme
juba ammu juurdunud näiteks Soome ametivendade hulgas. Jääb arvata, et ka Eesti
vaimulikud ja kogudused võimalusest, mida Eesti Post pakub alates selle aasta
22. maist, julgemini kinni hakkavad.
Jürjo, kes ise on
kirglik filatelist (küsimusele, kui palju on marke isiklikus margikogus, ta
vastust anda ei oska, neid on lihtsalt nii palju!), kinnitab, et isikliku margi
muretsemine ei ole ülemõistuse kallis, rahast olulisem on hea idee, kuidas ja
millise pildiga oma marki kujundada. Perekond Jürjo margi foto on teinud Soome
ajakirjanik, tulemus on visuaalselt nauditav.
Minu Margi
põhjaks on Eesti Posti emiteeritud kupongiga postmark, mille kujundab klient. Margi
hind sõltub tellitavast kogusest. Üks poogen, mis mahutab 18 marki, läheb
maksma 198 krooni.
Nõo kirikuga postmark
Eelmisest
nädalast on ka Nõo kogudusel esinduslikum kirjavahetust pidada, väljaminevad
kirjad saab märgistada kohalikku kirikut kujutava margiga.
20. septembril
esitles Eesti Post uut, 4.40 krooni väärtuses olevat postmarki: kollektsiooni
«Eesti kirikud» kuuluval margil on Nõo Püha Laurentsiuse kirik, kujundanud on
selle Riho Luuse.
Nõo õpetaja Mart
Jaanson, kes ei võta initsiatiivi margi loomiseks omaks, ütles Eesti Kirikule,
et foto margi tarbeks tegi paari aasta eest kogudust külastanud fotograaf. Küllap
on siin mõne ajaloolase sõrm mängus, kellele imponeerib Nõo kiriku päritolu
(ehitatud 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna, on
ainuke algsel kujul säilinud telliskirik Lõuna-Eestis), arvab Jaanson.
