Viimsis võeti vastu kirikuseadusi ja kinnitati otsuseid

Kirikukogu istungil Viimsi kirikus. Vaimulike igapäevaste töövahendite hulka kuulub lahutamatult ka sülearvuti.

Tähtsaid otsuseid langetati krohvist lõhnavas, kindlasti EELK kõige soojemas kirikusaalis. Arutati peamiselt eelarve, toetuste, kirikuseadustiku paranduste, sümboolika ja teenistussuhete teemadel, anti üle EELK kirjastuspreemia.

Istungjärgu avamisel tervitas kirikukogulasi Viimsi koguduse õpetaja Jaan Lahe, kes pidas erakordselt oluliseks, et kirikukogu just Viimsisse kokku oli tulnud. Kirja teel tervitas osavõtjaid ka Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Peapiiskop Andres Põder esitles kirikukogu uut liiget – kaitseväe peakaplan major Taavi Laaneperet, kes võttis üle emerituuri siirdunud kolonel Tõnis Nõmmiku koha.

Kirikukogu kinnitas Usuteaduse Instituudi rektoriks prof dr Randar Tasmuthi. Rektori valis 20. novembril instituudi nõukogu ja töölepingu sõlmib temaga SA EELK Usuteaduse Instituut nimel peapiiskop Andres Põder. Rektori koht oli olnud aasta aega täitmata.

Värske rektor lubas instituudi juhtimist jätkata sealt, kuhu ollakse praeguseks jõutud. Eesmärgiks on tulevikku vaatav õppe- ja teadustöö. Professor Tasmuth pidas vajalikuks, et doktorantuuri teemad oleksid kiriku erinevates organites läbi arutatud, et instituudil oleks tegelikult kõigis töölõikudes tihe koostöö kiriku eri tasanditega kogudustest kirikuvalitsuseni.

Rektori sõnul on instituudi firmamärgiks magistriõpe, kultuurimagistrantuur on aga lausa ainulaadne ja toetab majanduslikult teisi valdkondi.

Võeti vastu otsus vaimulike ja nende perekonnaliikmete toetamise kohta, samal ajal rõhutati, et praegused toetusesaajad saavad seda jätkuvalt. Otsuse tegemise tingis uue kirikuseadustiku kehtimine 29. novembrist 2005 ja EELK 1990. aastal vastu võetud pensioniseaduse kehtetuks muutumine.

Tegelikult oli see seadus kaotanud aasta-aastalt oma regulatiivset sisu ja toetusi määrati suures osas palga- ja pensionitoetuskassa põhimääruse alusel. Isikute ring, kes toetust saavad, on kitsam, kui 1990. aasta pensioniseadus ette nägi. Seda põhjusel, et tänapäeval on õigus riiklikku pensioni saada kõigil kirikutöötajatel, nii vaimulikel kui ka ilmikutel.

Aasta aega on tegutsenud EELK halduskomisjon eesmärgiga analüüsida EELK halduskorraldust leidmaks lahendusi koguduste, praostkondade, kirikuvalitsuse ja piiskoppide töö paremaks reguleerimiseks, uurides ühtlasi piiskopkondade loomise otstarbekust. Vahekokkuvõtte tehtud tööst esitasid töörühma liikmed Urmas Nagel ja Urmas Viilma.

Kolme viimase aasta aruannete põhjal on uuritud praostkondi. Urmas Nagel märkis, et ehkki analüüs on alles pooleli, võib öelda, et meie praostid on reeglina tööülesannetega üle koormatud (praost on ka kogudus(t)e vaimulik, tegev erinevates kiriklikes organisatsioonides jm), vaimulike koormatus on praostkonniti erinev. On tekkimas uusi keskusi, eriti pealinna ümbruses.

Kas EELK peaks jätkama senise 12 praostkonnaga või oleks otstarbekam moodustada 3–4 piiskopkonda, selles küsimuses ei ole komsjon üksmeelele jõudnud. Urmas Nagel loetles piiskopkondade poolt- ja vastuargumente. Poolt räägib see, et taolisi protsesse esineb ka teistes kirikutes, praostid on üle koormatud, kogudused tahavad piiskoppi enda keskel sagedamini näha, kui seda suudavad praegu peapiiskop ja piiskop. Piiskop ei oleks koguduse õpetaja ja saaks kogu jõu pühendada piiskopkonna tööle.

Vastuargumentidena nimetas ta majanduslikku üle jõu käimist, meie vaimulike niigi head tööd oma kogudustes, praostkondade vahel kujunenud ajaloolisi suhteid. Praostide tööülesanded tuleks läbi vaadata ja neid vähendada. Piiskopkondade moodustamise vastu räägib ka meie kiriku väiksus.

Urmas Nagel kutsus kõiki üles ettepanekuid tegema. Kirik vajab kiiremas korras selget otsust, kas nii või teisiti, ka arengukava koostamine seondub selle otsusega.

Urmas Viilma selgitas töölepingu olemust. Vaimuliku tööleping algab ordinatsioonist või teisest kirikust EELKsse tööle saabumisel. Ettepanek on sõlmida nn lojaalsusleping nendega, kes on ordineeritud väljaspool EELKd. Selle tekst põhineks ametivandel. Töölepinguga reguleeritakse vaimuliku suhet EELKga.

Keskse palgakassa idee oleks maksta tulevikus vaimulikule miinimumpalka (oleks võrdne riigi omaga) ühe täiskoha kohta. Uuringud näitavad, et praegu on EELKs 145 sellist kohta (k.a diakonid, diakonõpetajad). Viilma rääkis ka puhkuse (s.h raseduspuhkuse), sabatiaasta, Välis-Eesti kirikusse töölemineku, kõrvaltööde tegemise ja palju muu, mis vaimuliku töös ette tuleb, reguleerimisest ja seadusesättega kinnitamisest.

Vaimulike teenistussuhete reguleerimise küsimuses peaks kaasa arutama kõik vaimulikud, töörühm ootab rohkelt ettepanekuid ja arvamusi.

Pärast aastast vaheaega oli kirikukogus taas arutlusel sümboolika teema. Seekord kinnitati EELK sümboolika – vapp ja lipp. Kiriku vapil on trikoloori sinisel taustal valge ääristusega must rist, mille keskel on valge Luteri-roos ning punane süda musta ristiga. EELK lipp on vapilipp. Kiriku sümbolite kasutamise korra kehtestab konsistoorium.

Kirikukogu võttis vastu EELK Konsistooriumi 2006. aasta teise lisaeelarve ja 2007. aasta eelarve. Tehti muudatusi kirikuseadustikus, ehk nagu peapiiskop ütles: «Elu nõuab muudatuste tegemist ja kirikuseadustikki tuleb uuesti läbi vaadata.» Vastu võeti paarkümmend muutmise ja täiendamise seadust.

Igal aastal sügisesel kirikukogul antakse üle EELK kirjastuspreemia. Sel aastal sai selle Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht. Preemiat olid vastu võtma tulnud ajalehe toimetaja Ilme Veetamm ja Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk.

Leht ilmub neli korda aastas ja viimane oktoobris ilmunud number on järjekorras 25. Korraga trükitakse 500 eksemplari ja leht on alati huviga oodatud. 16-leheküljelisest rohkete piltidega trükisest leiab vaimulikku sõna, ajaloo- ja tänapäevateemalisi artikleid, intervjuusid, koguduse infot, sünnipäevaliste õnnitlusi jpm.

Õpetaja Kuke sõnul on tähelepanuväärne ka see, et Rapla koguduse ajaleht on tänu toimetaja Ilme Veetamme nõudlikkusele alati väga heas eesti keeles. Preemia andsid üle peapiiskop Andres Põder ja assessor Tiit Salumäe.