Vaimulikuametit vaagides

20.–21. jaanuarini toimunud EELK vaimulike konverents keskendus tänavu vaimuliku ameti sisule ja ootustele.

Umbes pooled EELK vaimulikud üle Eesti ja Välis-Eesti piiskopkonnast (praost Mart Salumäe Kanadast ja õpetaja Tiit Pädam Rootsist) leidsid võimaluse võtta osa kokkutulekust, mis aastatega on muutunud kindlaks osaks aasta alguse sündmustereas. Traditsiooniks on saanud seegi, et kokku saadakse Läänemaal, looduskaunile mererannale rajatud Roosta puhkekülas.
Kuigi puhkekompleks on suurürituse korraldamiseks sobiv, pälvib kriitikat selle suhteline kaugus. Nii võtab kaugematest kogudustest kohalejõudmine aega kuni viis tundi ja just see on paljudele argumendiks tulekust loobuda. Sellel aastal nentisid seda ka korraldajad, kogedes, et soovitud lektoreid oli keeruline motiveerida ühe ettekande tarbeks pikka sõitu ette võtma.
Dr Kadri Ugur saatis oma ettekande näiteks videosalvestisena. Arusaamatuks jäi aga, miks kutsuti Tartu ülikooli õppejõud Jaan Kivistik arutlejaks, kui talle umbes pool tundi väldanud vestlusringis pakuti kahte kõnekorda. «Aeg metsast välja tulla,» kuuldus kuluaarides.

Rõhk praktikal
Jumalateenistusel Rooslepa kabelis teenis konverentsi uus juhatus, õpetajad Urmas Nagel (jutlus), Kristel Engman, Triin Käpp, Jaak Aus ja Kaido Soom.
Avakõnes lubas piiskop Einar Soone rohkem praktilistele küsimustele keskendumist. See tendents oli tõesti ettekannetes ja töötubades tajutav, kusjuures mitte üksnes vaimulikkonnast pärit lektorite teematõstatustes.
Peapiiskop electus Urmas Viilma palus ametikaaslastelt oma uues ametis eestpalvet: «Olge mitte ainult üksteisele toeks, vaid ka minule ja uuele kirikuvalitsusele.» Ettekandes vaimulikust ametist keskendus Viilma 1992. aastal alla kirjutatud Porvoo ühisdeklaratsioonile, mis on tema sõnul praegu meie kirikus alusdokumente vaimuliku ameti mõistmisel.
EELK peapiiskopiks valitu peatus ka kiriku väljakutsel tagada emakeelne teenimine neile rahvuskaaslastele, kes seoses ulatusliku väljarändelainega on moodustamas maailmas uusi kogukonnakeskusi: «EELK peab ennast mobiliseerima kiiremini, kui me ehk valmis oleksime.»

Enne mõtle, siis ütle
Dr Kadri Ugur võttis eesmärgiks aidata vaimulikke igapäevases suhtluses ajakirjanikega, samuti andis ta nõu, millest lähtuda sotsiaalmeediasse sisu luues. Meediaspetsialistina rõhutas ta, et «kui sa ei ole proaktiivne, siis jääd oma sõnumiga tagaplaanile», ja toonitas erinevate kommunikatiivsete vahendite kasutamise vajadust.
Kõneldes inimese/vaimuliku teenimise vormidest, peatus prof Tõnu Lehtsaar olulisematel nõustamisoskustel: empaatial, ehedusel, õpetamis- ja kuulamisoskusel ning eneseavastamisel. Lehtsaar toonitas, et aidata suudab see, kes räägib seda, mida ise usub.
Prof Margit Sutrop rääkis eetikakoodeksitest. Teatavasti on juba mõnda aega EELKs üleval vaimulike eetikakoodeksi teema, dokumendi esialgset varianti on arutanud piiskoplik nõukogu. Prof Sutrop, kes ülikooli eetikakeskuse juhatajana on olnud mitme organisatsiooni koodeksite loomise juures, toonitas, et õnnestunult sõnastatud ning jõuliselt rakendatud koodeks võiks pakkuda vaimulikkonnale abi oma ameti kandmisel.
Praost Marko Tiitus vaagis oma ettekandes vaimulikuks valmistumise temaatikat.
Konverentsilt lahkujad said kaasa kingituse Karuse koguduselt ja koguduseliikmest linnuteadlaselt Jüri Keskpaigalt – tema äsja Eesti Kiriku toimetamisel ilmunud raamatu «Looduse palve».
Liina Raudvassar