Mälestusväljak vabaduse eest langenutele
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 21. oktoober 2015 Nr 42 /
Rita Puidet
Vahetult lõikustänupüha eel avati Tartu ühel nooremal, Pauluse kalmistul vabadussõjas langenute memoriaal.
Terve suve töötati kalmistul mitme mehe ja mitme masinaga, lükati mulda ja kruusa, ehitati saalungid, paigaldati tänavakivid ja valgustus ning lõpuks haljastati ümbrus. Kokku sai kalmistu põhjanurgas asuva 1934. aastal avatud vabadussõja monumendi ette umbes kahe ja poole saja inimese ühishaua asemele kena väljak koos mälestusseinaga. Skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali kujundatud mälestusseinale raiuti aga 270 vabaduse eest elu andnu nimed. Mitukümmend langenut on maetud perekonna hauaplatsile.
Ka monumendi skulptuuri «Kalev ja Linda» autor on Mati Karmin, sest algne, Amandus Adamsoni kaht sõdurit kujutav skulptuurigrupp hävitati nõukogude ajal ja sellest säilis vaid alus, millelt omal ajal eemaldati ka aastaarvud. Monument uuendati 1998, ent seisis kalmistu nurgas pisut nukralt ja nagu unustatult edasi.
Mälestusväljak on kindlaks tõenduseks, et langenud mehi ja naisi pole unustatud. Seda kinnitas avamisel ka linnapea Urmas Klaas. «See memoriaal on meie ühine mälestus, täna siia tulnud inimestel pole ükskõik, mis siin on ja kes siin on,» ütles linnapea.
Memoriaali avamisel osalesid president Arnold Rüütel ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem, memoriaali pühitsesid piiskop Joel Luhamets ja piiskop Eelija.
Memoriaal läks maksma 160 000 eurot, millest kaks kolmandikku tasus Tartu linn, ühe kolmandiku kaitseministeerium.
1913. aastal pühitsetud Tartu Pauluse kalmistul asuvad ka terrorismiohvrite ühishauad ja II maailmasõjas hukkunute ühishauad.
Rita Puidet
