Kihelkonnapäeval Raplas

Rapla koguduse nimipühaku Maarja Magdaleena päeva (madlipäev, 22. juuli) läheduses on Raplas ikka peetud kihelkonnapäevi. Nii sündis see ka tänavu.

Rapla maakonna kümnest veel praegusest vallast on Rap­la 9239 inimesega (1.1.2017 seisuga) suurim; vallas on 38 küla, kolm alevikku ja üks linn – Rap­la. Kogudusel ja kohalikul omavalitsusel on pikaaegne hea koostöö ja õpetaja Mihkel Kuke sõnul sõlmiti 2004. aastal esimene vastastikune koostöökokkulepe.
23. juulil uuendati kihelkonnapäevade piduliku jumalateenistuse järel pastoraadis taas valla ja koguduse koostöökokkulepet, millele andsid oma allkirja koguduse poolt õpetaja Mihkel Kukk, juhatuse esimees Raivo Erm, vallavanem Kalle Toomet ja volikogu esimees Tarmo Lukk. Teksti luges ette 2004. a vallavanema ametis olnud Aare Heinvee, kes kuulub koguduse juhatusse. Vallavanem Toomet tunnustas kogudust kauaaegse hea koostööpartnerina.
Laupäeval, 22. juulil andsid õhtukontserdi Atlan Karp (laul), Lauri Kalvik (trompet) ja Anna Humal (orel). Pühapäeva hommikul enne jumalateenistust oli koos õpetajaga võimalik teha kultuurilooline ringkäik Rapla kalmistul.
Päevade tähtsündmuseks oli leerimälestuspäeva jumalateenistus, kus laulis Rapla-Hageri koor (dirigendid Kaia Väljamäe ja Aivi Otsnik), anti üle kihelkonna auhind ning 50, 60 või 70 aastat tagasi leeris käinud „poisid ja tüdrukud“ võtsid vastu Issanda õnnistuse. Kogudust teenisid õpetaja Mihkel Kukk ning emeriitõpetajad Ants Leedjärv ja Kalju Kukk. Orelit mängis Kristi Hinsberg.
Traditsiooniliselt algas armulauaga jumalateenistus koguduselauluga (KLPR 384) „Ei mitte meile, mitte meile“, mille sõnade autor on Rapla koguduse õpetaja Joosep Liiv (Raplas aastail 1907–1941). Jutlustas Ants Leedjärv (Mk 10:17–27).
Altari ette astus 20 leeriaastapäevalist, et vastu võtta õnnistust. Kuus neist käisid leeris 1947. aastal, kümme 1957. aastal, üks 1956. ja kolm 1967. aastal. Kingituseks andis Mihkel Kukk neile tunnistuse ja just trükist tulnud Eesti Kiriku poolt välja antud 2018. a „Eestimaa kirikute“ kalendri, kus juulikuu kohal Rapla kirik ja puunikerdaja Christian Acker­manni tehtud Rapla kiriku imekaunis altar. Igaühele oli õpetajal öelda midagi tunnustavat ja head.
Kui oli aeg kihelkonna auhinna – Maarja-Magdaleena pronkskuju (skulptor Tauno Kangro) – üleandmiseks, tegi õpetaja Mihkel Kukk tähendusrikka pausi, enne kui auhinna saaja nime teatavaks tegi. Ja seekord sai selle tunnustuse kihelkonna valdade ettepanekul Rapla maavanem Tõnis Blank. Maavanem ütles auhinda vastu võttes, et kui ongi midagi saavutanud, siis tänu koostööle ja headele kaasteelistele. Ta kinnitas, et on püüdnud oma töö kaudu panustada kogukonna heaks. Esimest korda anti kihelkonna auhind üle 1998. aastal.
Jumalateenistuse järel söödi kirikuaias suppi ja mindi pastoraadi saali kuulama kirikuloolase dr Priit Rohtmetsa ettekannet saja-aastaseks saanud Eesti vaba rahvakiriku sünnist. Ettekanne oli paeluv ja küsimused tulid enne, kui ettekandja lõpuni jõudis.
Sirje Semm