Birgitta festival toimub 10.–19. augustini Pirita kloostri varemetes.Ajaloolise ja religioosse sisuga etendused, sajanditevanuses Pirita kloostris, etendusele tulek ja minek läbi iidse kalmistu teeb Birgittast Euroopa mastaabis ainulaadse festivali.
Ülalmainitu on vaid festivali üks, kunstiline ja ajalooline pool. Lisaks sellele on aga ka tänapäevane pool – publiku mugavus ning kõrge tasemega heli- ja valgustehnika. Publikuruumi ja teenindust täiustavad korraldajad igal aastal: lisaks tõusuga tooliridadele, ilmastikukindlale katusele ja aknaluukidele on sellest aastast võimalik kasutada suveterrassi.

Mugavust ja meeleolu

Etenduse vaheajaks või lõpuks võib tellida 2–4 inimesele spetsiaalse festivalimenüüga laua. Uue süsteemi järgi lühenevad ka kohvijärjekorrad. Uus on ka see, et igaüks saab tasuta kava, milles antakse põhjalik informatsioon etenduse kohta. Kõik see peaks tegema festivalil viibimise meeldivaks ja turvaliseks ning laskma süveneda etenduse sõnumisse ning meeleollu.
Avaakordina (10. ja 11. augustil) kõlab seekord šveitsi helilooja Arthur Honeggeri võimas ja ülev oratoorium «Jeanne d´Arc tuleriidal» sümfooniaorkestri, kooride, lauljate ja näitlejate esituses. Dirigent on Anu Tali ja lavastaja Üllar Saaremäe. Lavastuse sõnum on, et maailm vajab armastust, mitte ohvreid.

Nõid või pühak

Kes oli Jeanne d´Arc – pühak, neitsi, sõdur, Jumalast juhitu või nõid? Sajad kirjanikud on püüdnud avada tema müstilist ja vastuolulist saatust. Prantslase Paul Claudeli tekst, mis on selle oratooriumi aluseks, näitab kohtumõistmist Jeanne´i üle. Juhitud jumalikust häälest, viis Jeanne d´Arc Prantsuse väed Saja-aastases sõjas võidule. 1429. aastal oli tal otsustav (ja müstiline) roll  dofään Charlesi vägede võitluses Inglise okupatsiooniga. Charles VII krooniti kuningaks. Kuid Jeanne langes õukonna intriigide tõttu vangi, müüdi inglastele, kes nõudsid ta hukkamist, ja nii põletati ta Rouenis tuleriidal. Ülekohtune surm muutis ta isiku müüdiks.
Ajalooline lugu on küll traagiline, aga lavastusest peab jääma helguse ja lootuse tunne – sõnum armastuse, usu ning inimlikkuse vajadusest. Oratoorium lõpeb sõnadega:«Rõõm on kõige tugevam! Armastus on kõige tugevam! Jumal on kõige tugevam!» Jumala ajamõõtmed on teised kui meil surelikel.

Rikas programm

Lihalik Jeanne seda ei näinud, aga 16. sajandi Prantsusmaa tegi temast rahvuskangelase. 1920. aastal kuulutas paavst Benedictus XV ta pühakuks.
Jeanne´i lugu mängivad noored tunnustatud näitlejad, peaosas Mirtel Pohla, vend Benedictusena astub üles Rain Simmul.
Edasi näeb festivalil Piazzolla tango-ooperit «Maria de Buenos Aires» naise elust katoliiklikus macho-ühiskonnas (14. august), Carl Orffi lavalist kantaati «Carmina burana» (15. august), Anton Rubinsteini romantilist ooperit «Deemon» tumeda maailma valitseja vajadusest inimliku armastuse järele (16. august), lavastatud galakontserti filmikatketega ooperidiiva Maria Callasest (17. august) ning klassikalise ja džässballeti õhtuid Vene Keiserlikult Balletitrupilt (18. ja 19. august). Kaunite tugevate häältega võlub festivali külalisteater Novaya Opera Moskvast.

Heili Vaus-Tamm