Keila kihelkonnas tähistati reformatsiooni juubeliaastat

EELK Keila Miikaeli kogudus koostöös EELK Misjonikeskusega pidas nädalavahetusel Keilas kirikupäevi „Kindel linn“, et tutvustada kirikut ja arutleda luterliku identiteedi üle.

Kirikupäevad avati reedel Keila kirikus kontsert-palvusega, kus tuli esiettekandele Kristjan Kannukese „Kindel linn“ orelile (Pille Metsson), sopranile (Marika Pabbo) ja elektrikitarrile (Kristjan Kannukene). Teenisid Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu (jutlus), misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ja Keila koguduse õpetaja Marek Roots, kõneles Keila linnapea Enno Fels.
Laupäeva üritused toimusid Keila kultuurikeskuses, kus rahvast jätkus terveks pikaks päevaks. Hommik algas õp Arne Hiobi Johannese ilmutusraamatu teemalise piiblitunniga, mille vastu oli suur huvi.
Päeva põhiürituse – konverentsi eesmärgiks oli reformatsiooni juubeliaastat silmas pidades meie luterliku eneseteadvuse rõhutamine. Põhiettekandeid oli kaks ja mõlemad esinejad olid Soomest.

Perekond Lutheri pilgu läbi
Tuntud perenõustaja Saara Kinnunen rääkis pereteemadest Lutheri pilgu läbi ja esitles oma kolmandat eesti keeles ilmunud raamatut „Igatsus isa järele“. Hea suhe isaga on väga olulisel kohal inimese eneseväärikuse arengus, valus suhe isaga või isatus võib aga tunda anda täiskasvanueaski.
Kinnunen rõhutas, et Lu­ther lõi katekismuse just sellepärast, et isadel oleks peres, mille järgi õpetust jagada. Juba Luther tõstis isa osa perekonnas esile ja nii on see ka tänapäeval. Need lapsed, keda ka isa on kasvatanud, on sotsiaalsemad ja tasakaalukamad.
Lutheri põhimõte on, et pere on see, kes paneb lapse vaimulikule elule aluse. Väga oluline on, et laps käiks juba maast madalast koos vanematega kirikus ja perekonna toetamine peab olema kiriku üks tähtsamaid ülesandeid, märkis Kinnunen. Varem on eesti keeles ilmunud temalt ka lapsepõlve väärtustav „Las ma olen laps“ ja peresuhetest rääkiv „Leivad ühes kapis“.

Vääriti mõistetud Luther
Teoloogiadoktor Timo Junkkaala ettekanne, mille ta pidas eesti keeles, tugines tema hiljuti ilmunud raamatule „Vääriti mõistetud Luther“, kus autor kummutab mitmeid Martin Lutherile omistatud väiteid. Junkkaala on neid väiteid leidnud 60, millest nimetagem mõned. Luther ei visanud kuradit tindipotiga, ei võtnud kõrtsilaulude viise kirikulauludeks, ei olnud antisemitist, ei toetanud töönarkomaaniat ega olnud negatiivse ellusuhtumisega rõõmurikkuja. Junkkaala rõhutas, et me ei ole luterlased Lutheri pärast, vaid tema kuulutatud evangeeliumi pärast.
Peapiiskop Urmas Viilma sõnul vääriksid mõlemad ettekanded laiemat tutvustamist. „Saara Kinnuneni ettekanne oleks kasulik nii lastetöötegijatele kui vaimulikele. Me kirikus räägime sageli ikka terviklikust perekonnast ja jätame rääkimata katkistest peredest. Ma arvan, et raamat „Igatsus isa järele“ täidab natuke seda lünka. Timo Junkkaala ettekanne oli väga maa peale toov ja tuletas meelde meie luterlikku identiteeti. Junkkaala rõhutas, et me oleme luterlased ja peaksime selle üle uhked olema.“

Rahvarohke osavõtt
Õpetaja Marek Roots jäi kirikupäevadega rahule. „Valmistasime neid ette terve aasta ja väike hirm oli, et kuidas õnnestub. Kuid juba see tegi meele rõõmsaks, kui laupäeva hommikul ei mahtunud õp Arne Hiobi piiblitundi inimesed ära ja oli vaja lisatoole tuua. Eriline on ka see, et siin on olnud Soome ja Eesti luteri kiriku hea ühistöö ning meil olid ka külas Venemaa luterlased.
Mina ootasin eriti Timo Junkkaala ettekannet „Vääriti mõistetud Luther“, sest luterliku identiteedi teema on mulle oluline. Ettekandes tuli välja väga selge ja arusaadav luterluse esiletoomine ja rõhutamine, et meil ei ole midagi häbeneda, vastupidi, on põhjust süveneda meie eripärasse, ajaloolisse ja teoloogilisse pärandisse.“
Päev jätkus kontsert-palvusega, kus esines viiest koorist ühendkoor, misjonikoor ja Katedraali ansambel, kõne pidas peapiiskop Viilma, palve õp Roots ja lõpulauluks oli esiettekandena Maarja Vardja „Kindel linn“. Õhtul oli eraldi noorteprogramm.
Kogu nädala tegutsesid Keilas misjonikeskuse Nelja Tuule ristirännaku vabatahtlikud Kirsti Malmi eestvedamisel. Juba kümnendat aastat toimuv üritus oli kokku toonud nii Soome, Venemaa Uuralite kui ka Eesti luterlased. Kirsti Malmi sõnul võtsid Keila elanikud neid hästi vastu.
Pühapäevasel misjonipüha jumalateenistusel jutlustas Keila kirikus piiskop Tiit Salumäe ja kaasa teenisid Lääne-Harju praostkonna muusikakollektiivid.
Tiiu Pikkur