EELK põtkib „tegeliku kasusaaja“ rolli vastu

Kirikuvalitsuse ruumes toimus 2. oktoobril Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni koosolek, mida juhtis kiriku poolt peapiiskop Urmas Viilma ja riigi esindajana siseminister Andres Anvelt.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au luges ette eelmise koosoleku protokolli, seejärel tutvustati käesoleva koosoleku päevakorda. Nõustuti päevakorda täiendama erakorralise teemaga, mis on viimastel nädalatel kirikuringkondades ärevust tõstatanud, see on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise seadus (RahaPTS).
Pärast ülevaadet Narva Aleksandri Kiriku SA tegevusest (R. Sepp, A. Anvelt) otsustas kvoorum toetada praeguse sihtasutuse tegevuse lõpetamist. Pärast ettekannet (P. Kama, E. Pungas) elanikkonna usulise kuuluvuse väljaselgitamise õiguslikest võimalustest otsustas komisjon volitada õigusküsimuste alakomisjoni jätkama analüüsi. Niguliste kiriku kompensatsiooni käsitlev päevakorrapunkt (U. Viilma, A. Anvelt) päädis otsusega, et raha tuleb riigieelarve kaudu.
Alakomisjonide tegevuse ülevaate järel vastavate komisjonide esindajate poolt võeti kuuldud informatsioon teadmiseks.
Viimase päevakorrapunkti all sõna saanud valitsuskomisjoni õiguslike küsimuste alakomisjoni kaasesimehe Jüri Ehasalu sõnul tuleb äriregistris registreerida nii koguduste kui allasutuste juhid „tegeliku kasusaajana“ ning sellega, et seaduses sätestatud tähtaeg 31. oktoober läheneb, on viimasel paaril nädalal mitmed EELK kogudused ja allasutused pöördunud õigusküsimuste alakomisjoni poole. On avaldatud rahulolematust, et koguduste juhatuseliikmed on seadusandja tahtel muudetud aatemeestest „tegelikeks kasusaajateks“ ning kuuluvad kohustuslikule registreerimisele.
„Alakomisjon peab oluliseks, et EELK ja selle kogudused ei taotle oma põhikirja kohaselt kasumi saamist, samuti puudub neil õigus võimaliku tekkinud kasumi jaotamiseks,“ toonitas Ehasalu, lisades, et tema hinnangul on seadusandja poolt kohatu „panna külakirikute juhatuseliikmed Danske pangahärradega ühte saani“.
Ta nimetas, et kõnealusel teemal kohtuti koos alakomisjoni teise kaasesimehe Priit Kamaga 28. septembril justiitsminister Urmas Reinsaluga, kelle sõnul on nimetatud seaduse regulatsioon EELK suhtes ebaõnnestunud. Veel juhtis Ehasalu võrdlevalt tähelepanu asjaolule, et RahaPTS on vabastanud korteriühistud „tegelike kasusaajate“ registreerimisest ning leidis, et see peaks olema kohaldatud ka EELK-le.
Peapiiskop Viilma sõnas, et kuna tegemist on seadusega, mis ei tee kogudustele erandeid, on konsistooriumi kantselei edastanud info selle kohta, kuidas toimida, et mitte seadust rikkuda. „See ei tähenda, et oleme olukorraga rahul või ei tegutse vajaliku intensiivsusega,“ möönis ta.
Jüri Ehasalu vahendas alakomisjoni ettepanekut teatada rahandusministeeriumile, et seoses EELK tauniva hinnanguga RahaPTS rakendamise otstarbekuse kohta leiab valitsuskomisjon, et nõue käsitleda EELK koguduste juhtorganite liikmeid tegelike kasusaajatena RahaPTS rakendamise mõttes ja kanda nad registrisse ei ole vastavuses EELK eesmärkidega, sest kirik ei taotle kasumi saamist.
Viimase päevakorrapunkti teemal sõnastati otsus edastada rahandusministeeriumile ettepanek, et analoogselt korteriühistutega ei laieneks RahaPTS kehtestatud registreerimiskohustus ka usulistele ühendustele või asendada seaduses kasutatud mõiste „tegelik kasusaaja“ usuühingu juhtorganite puhul sobivama, tegelikkusele vastava terminiga, näiteks „usaldusisik“.
Liina Raudvassar