Pille Valk: tuleb olla normaalne ristiinimene

Tartu luterliku Peetri kooli toimetiste sarjas nr 2 ilmunud kogumik „Peab julge­­­ma …“ sisaldab valiku Pille Valgu (1959–2009) varem avaldatud väärtuskasvatuse ja hingehariduse teemalisi artikleid.

Teos, mille koostamise ja kogumikuks toimetamise taga on Pille Valgu õpilased (Kerstin Kask, Triin Käpp, Eva Mõtte, Kristina Mägi, Liina Raudvassar, Olga Schihalejev, Tarvo Siilabeg, Külvi Teder), pakub valiku autori mahukast artiklivaramust. Raamatu välja­andmist toetasid Eesti Kirikute Nõukogu ja Pille Valgu nimeline stipendiumifond.
Koondatud artiklid on ilmunud väljaannetes Eesti Kirik, Kristlik Kasvatus, Kirikiri ja kogumikus „Religiooniõpetuse õpetamisest“ ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamatus. Samuti on kogumikus 2008. aasta Ööülikooli saate „Väikesed õnnehetked“ kirjalik ülestähendus.
Publitseeritud kirjatöödest valikut tehes on koostajad püüdnud saada tulemuse, mis tutvustaks autori pärandit tema erinevate tegevusvaldkondade kaupa. Pille Valk oli teadlane, õpetaja, (väärtus)kasvataja, hingeharija.
Raamat toobki välja need erinevad tahud ja grupeerib artiklid järgmiste alapealkirjade kaupa: „Pille ja kodune kasvatus“; „Pille koguduse töösse panustajana“; „Pille religiooniõpetuse ainekava loojana“; „Pille ajaloolase ja uurijana“; „Pille didaktikuna“; „Pille panus kooli väärtuskasvatusse“; „Pille ja elamise kunst“.
See raamat on sündinud puhtast vajadusest, kinnitab toimetuskolleegiumi nimel Triin Käpp ja täpsustab, et „Pille mõtted oleksid meile kergesti kättesaadavad, et saaksime oma igapäevases töös taas kord haarata käe mõne Pille kirjutise järele, jagada neid oma kolleegidega“. Vähemalt üheksa aastat tagasi sõnastatud mõtted on uskumatult aktuaalsed tänaseski päevas.
Seetõttu on Triin Käpa sõnul tegemist raamatuga, mis võib kuuluda nii kooli õppealajuhataja töölauale kui lapsevanema öökapile: „See on raamat, millest ammutada inspiratsiooni ja saada kinnitust.“
Raamatu esmaesitlusel 13. oktoobril Tartus Peetri kooli lõikustänupüha heategevuslaadal oli kohal Pille Valgu pereliikmeid, õpilasi ja kolleege. Pärast ametlikku esitlust kujunes koosviibimisest meeleolukas meenutuste jagamine Pillest ja temaga koos oldud ajast.
Taas tõdeti varem väljendatut: kuigi asendamatuid inimesi ei olevat, kuulub Pille Valk nende hulka, kes siit ilmast lahkudes selle väite kummutas. „Pille inimesena on asendamatu, aga tema tööd tehakse edasi ja see on oluline,“ toonitab Triin Käpp, lisades, et Pille elutöö on kandnud vilja.
Kui mõndagi raamatut on tõhus alustada lõpust, siis soovitaks sellegi kogumikuga tutvumiseks esmalt lahti lüüa lõpuleheküljed, kus mitmed Pille Valku lähedaseks pidanud inimesed tema tutvustamiseks sõna saavad (Kristlik Kasvatus 2009). Õde Ülle Matsin kirjutab, miks pidas Pille väga oluliseks, et lapsed saaksid kristlikku kasvatust. Samuti meenutab ta, et üheks Pille unistuseks oli naasta laste õpetamise juurde üldhariduskoolis: „Ta ütles, et see on midagi, mis on nagu päris.“
12aastase pühapäevakoolilapsena Pille Valguga tuttavaks saanud Kristina Mägi: „Mäletan, kui elavaks said tema jutustatud piiblilood. Iga kord, kui tund lõppes, soovis ta meile kõigile „Inglid kaasa!“.
Liivika Simmul: „Muidugi on mul meeles Pille sõnu, soovitusi, seisukohti. Aga kõige rohkem on mind mõjutanud ikka Pille ise. Inimesena, oma isiksuse tuuma ja auraga. Nagu ta ise ütles: „Tuleb olla normaalne ristiinimene.“ Aga ise oli ebatavaline.“
Liina Raudvassar