Pühade pahupoolest

Pühad on ukse ees ja pühitsemise aeg juba alanud. Tahaksin teiega jagada mõtteid, mille peale oleks parem mitte mõelda, kuid mida elu ei lase ära unustada. Jõulud toovad meie ellu palju pidusid. Selle juurde kuuluvad rõõm seltskonnast ja kingitustest, aga sageli ka masendusse sattumine. Paljudele inimestele toovad pühad hinge kurbust ja ärevust, mida on raske kanda ning tundub võimatu vältida.

Pühademasenduse põhjusi on mitmeid. Need algavad lihtsast väsimusest, mis saabub pühadeks valmistumise ja pühade tähistamise tõttu tekkinud ülepingest. Lisanduvad rahalised raskused ja pingestatud peresuhted. Kõik selle võib kokku võtta paari sõnaga: ebarealistlikud ootused.
Eriti jõulude puhul on meil meeles mälestus, õigemini küll müüt möödunud aastate pühadest, mida püüame tänavu taas ellu äratada. Sellesse kuulub üpris sageli ka täiusetaotlus. Pühade ajal peab kõik olema korras ja kaunis. Täiust aga on väga raske, kui mitte võimatu saavutada isegi oma igapäevases elus ja veel vähem pühade aegu. Pettumise vastu aitab endale aru andmine, mida me tegelikult suudame ja mida on üldse mõtet oodata.
Kui seatud eesmärgid nõuavad päevade kaupa poodides käimist ja pidude pidamist ning ööd läbi üleval olemist kaarte kirjutades, kinke pakkides ja kooke küpsetades, siis on pühade saabudes loomulik seisund üleväsimus, närvilisus ja masendus. Järelemõtlemiseks ja endasse süüvimiseks soovitatud advendiajal on pühade eel ja jõuludeks valmistumisel väga praktiline väärtus. Eelkõige tuleb jätta jõuluajalgi endale vajalikul määral aega väljapuhkamiseks.
Pühadeaegse kurbuse oluline põhjus võib olla lahkunud pereliikmete meenutamine ja pingestatud peresuhted. Jõulusid peetakse perepühadeks. Tänapäeva tegelikkus on aga perekondade purunemine, suur abielulahutuste arv ja inimeste üha sagedasem üksildus väga erinevatel põhjustel. Kui argipäevaelus on võimalik vältida kokkusaamist lähedastega, kellega suhetes pole kõik just kõige paremas korras, siis pühad toovad pered kokku ja aasta läbi tulena tuha all hõõgunud pinged löövad leegitsema. Teisisõnu, pühad ei saa olla paremad kui elu, mis enne seda elatud.
Vahel võib juhtuda, et pühadeaegne pinge kutsub esile haigusliku seisundi, mida nimetatakse kliiniliseks depressiooniks. Kahjuks selle all kannatavad ei otsi kunagi asjatundjate abi. Paraku peetakse depressiooni tunnuseid sageli lihtsalt halva iseloomu ilminguteks.
Kui on tekkinud surmasoov või enesetapumõtted, tuleks viivitamatult abi otsida. Arsti poole peaks pöörduma ka siis, kui järgnevalt loetletud tunnustest viis või rohkem esinevad iga päev vähemalt kahe nädala jooksul.
Need on: püsiv kurbus, ärevus või tühjusetunne, lootusetus ja pessimism, süü-, abituse- ja väärtusetusetunne,   huvi kadumine varem rõõmu pakkunud tegevuste vastu, sealhulgas hobid ja seks, jõuetusetunne ja pidev unisus, keskendumisraskused, mäluhäired, otsustusvõimetus, unetus, ülemagamine või liiga varajane ärkamine hommikul, isutus, ülesöömine, kehakaalu kiire kasv või kaotus, rahutus ja ärrituvus, püsivad haigustunnused, mis ei allu ravile, näiteks peavalu ja seedehäired.
Mida ette võtta, et vältida masendust? Kõige olulisem soovitus on mitte lasta pühadeaega pingestavatel tegevustel ja tunnetel üle pea kasvada. Tasub piiri pidada poode mööda käimise, pidude korraldamise, sassi läinud suhetega tegelemise ja siitilmast lahkunute meenutamisega.
Mõne lihtsa põhimõtte meelespidamisest ja järgimisest võib olla palju abi. Esiteks, ära püüa kõike ise ära teha, sest ka teised tahavad olla kaasatud ja osutada abi. Ülesandeid jagades ning üht-teist ka sõprade ja pereliikmete hoolde andes saab kõik palju hõlpsamalt ja rõõmsamalt tehtud. Teiseks, ära unusta varumast aega olla üksi. Pidades palju pidusid üksteise otsa võib küll mured mõneks ajaks unustada, kuid seegi tegevus koormab. Tundes end muutumas ärrituvaks ja pahuraks, otsi koht ja leia aeg omaette olemiseks ja hingetõmbamiseks. Ära muretse, teised on sel ajal ilmselt liiga hõivatud selleks, et sinu ajutist äraolekut märgata.
Kolmandaks, ära tee endale tüli mõtlemisega, et pühad pole enam kaugeltki sellised, nagu kunagi enne. Elu on muutumine. Vaata tulevikku ja liigu selle suunas ning ära mõtle, et vanad head ajad on lõplikult läinud. Neljandaks, ära söö ja joo ülearu. Pühade ajal on sellega väga lihtne endale liiga teha, sest raske on keelduda pakkumistest. Arvesta, et väsimus ja masendus tekib ka kehale pandud koormuse tagajärjel. Viimaks, unusta oma täiusetaotlused. Sa ei ole maailma parim isa või ema, kokk, kujundaja, kingimeister või peokorraldaja.
Kindlasti ei ole sa aga ka mitte kõige halvem, vaid pigem piisavalt hea just sellisena, nagu oled. Kuigi rahvatarkus õpetab, et jõuluks peavad kõik vanad võlad saama makstud, ei maksa arvata, et pühadeks saame tehtud ja tasutud kõik, mis aasta jooksul on tegemata jäänud. Parem võta rahulikult ja lepi sellega, et nõnda nagu aasta, nii ka pühad. Alati võib minna veelgi hullemini ja kunagi ei tasu kaotada lootust, et ükskord tulevad ka paremad ajad ja olukorrad. Soovin kõigile lugejatele pühaderõõmu ja -rahu.

Heino Nurk,
õpetaja