Kaarli kooli lugu raamatus

Kuigi Kaarli kool tähistas novembris oma 10. aastapäeva, siis Tallinna Toompea Kaarli koguduse juurde loodi kool juba 1918 ja selle õppeasutuse jälgedes astub ka tänane Kaarli kool.

Sõjaeelne Kaarli koguduse gümnaasium sai tegutseda oma nime all küll kõigest 1918–1936, aga suutis selle ajaga jätta nähtava jälje pealinna haridusellu. Gümnaasiumiaastad võtab kokku Riho Saardi koostatud raamat, mille saamislugu ja sisu autor Eesti Kirikule antud intervjuus avab.  

Saatesõnast saab lugeda, et sellesisulist raamatut plaaniti koostada juba 1936. aastal, aga see takerdus. Nüüdse teose kaante vahele jõudmine oli seotud Teie valmisolekuga nii kiiresti mahukas arhiivitöö ette võtta. Mis motiveeris?

Riho Saard: Kui vaatan oma senist akadeemilist tegevust, siis on minu endast andmine olnud teoloogilist keelt kasutades trinitaarne – teadlasena, õppejõuna ja tõetunnistajana. Kaks viimast rolli emaneeruvad (voolavad välja – toim.) minu teadlaseisikust ja neid seob armastus paremini tõendatud teadmise vastu. Tõde on alati kvaliteedimärk, ja see motiveerib.

Ka seekord motiveeris huvi teada saada. Millestki, millest oli varem publitseeritud umbes lehekülje jagu teksti. See tuli allikapõhiselt üle kontrollida ja muidugi lootsin ma vähemalt mõned leheküljed juurde lisada. Igal teemal on ju oma spetsiifika. Kui mul poleks olnud kahe varasema uurimusega (monograafia Jausa kooli ajaloost ja artikkel usuteaduse instituudi nõukogudeaegsest õppijaskonnast) omandatud kogemust pedagoogika ajaloo spetsiifikast, poleks võib-olla julgenud kohe alustadagi. Aga et seda oli, siis vastasin pakkumisele „jah“, lootes täita selliselt ühe lünga meie erakoolide ajaloos.

Väga kauni kujundusega ja rohkete fotodega illustreeritud raamatu alapealkiri on „Ühe ainulaadse kooli ajalugu“. Mis inspireeris sellist väidet pealkirja tõstma?

Kauni kujunduse andis kõigele abikaasa Külli. Jah, iga kool on mingis mõttes ainulaadne. Aga antud juhtumil ainulaadne juba ainuüksi selles mõttes, et kogudusele kuulunud ja majanduslikult ülal peetud gümnaasiume Tallinnas (kogu Eestis) 1918. a teisi ei olnud. Tõsi, 1920 muudeti Jaani kiriku eraühisalgkool Jaani koguduse gümnaasiumiks, kuid see tegutses Eesti Entsüklopeedia andmetel (minu teada ei ole sellegi kooli ajalugu tõsisemalt uuritud) ainult 1921. aasta kevadeni ja oli seejärel Hans Kubu eragümnaasium. 

Kaarli koguduse eragümnaasium suutis Tallinna haridusmaastikul püsida 1932. aastani, mil Kaarli kogudus kooli tegevuse majandusraskuste tõttu lõpetas. Õigemini andis selle üle kooli direktorile Aleksander Leopold Raudkepile, kes võttis kooli ülalpidamise ja juhtimise täielikult enda kätte. Seejuures säilis kogudusel õigus tahtmise korral kooli majanduslikult toetada. Kooli sümboolika, märgid, lipp, millel viited Kaarlile, jäid kasutusse.

Kaarli koguduse gümnaasium rajati keerulisel ajal. Suuresti oli küsimuseks keelsus ja meelsus. Väikesed paralleelid tänase Eestiga, kus hariduses on taas küsimus eesti õppekeelest.

Kaarli gümnaasium oli algusest peale eestikeelse õppekeelega. 1918. a oli see üks kooli asutamise põhieesmärke. Koolis õpetati võõrkeeltena vene, saksa, inglise või prantsuse ja ladina keelt. Kui 1924 lõpetas esimene lend, olid lõpueksamite resultaadid keeleõppes järgmised: eesti keeles nõrku 8%, rahuldavaid 40%, häid 52%; saksa keeles nõrku 0%, rahuldavaid 60%, häid 40%; inglise (prantsuse) keeles nõrku 4%, rahuldavaid 36%, häid 60%; vene keeles nõrku 0%, rahuldavaid 36%, häid 64%; ladina keeles nõrku 0%, rahuldavaid 25%, häid 75%.

Oma õppehooneta ja majanduslikult keerulistes tingimustes töötanud kooli õpilaste õppeedukus oli mõnedel aastatel, nt 1926, linna madalamaid. Märgiti ära, et gümnaasiumi algkooli VI klassi õpilaste eesti keel, eriti kirjalikud tööd, olid nõrgad. Koolis õpetati kolmanda võõrkeelena vene keelt, kuid 1926/27. õa tunnikava oli ministeeriumis kinnitatud juba tingimusega, et kolmas võõrkeel peab õppekavast välja jääma. 1935/36. õa tunnikava kinnitati ainult selle tingimusega, et vene keel tuli keskkooli õppekavast välja jätta.

Tegemist oli koguduse juurde loodud kooliga, mille ülalpidamisse kogudus ka aineliselt panustas, aga samas toonitatakse, et tegemist on ühe kooliga teiste seas. Mis sidus Kaarli gümnaasiumi kogudusega?

Kool kuulus kuni 1932. aastani juriidiliselt kogudusele. Koolis õpetasid usuõpetust ka Kaarli koguduse vaimulikud Artur Sommer (Soomre), Friedrich Stockholm ja Aleksander Kapp.

1920ndatel oli Tallinnas kokku 16 keskkooli. Kuivõrd tegutsesid koolid konkureerivas vaimus? Milline oli Kaarli kooli maine laiemalt?

Nii ühte kui teist muidugi juhtus nii õpetajate kui ka õpilastega, aga üldiselt oli maine pigem hea. Kaarli koguduse eraühisgümnaasium oli esimene kool Tallinnas, mis avaldas soovi liituda koostööks Tallinna loomakaitse seltsiga. 1927. aasta novembriks oli 277 õpilast liitunud loomakaitsega, mis tegi koolist selles vallas eesrindlikema kooli. Sellest sündis ühtlasi ilus tava, et mai lõpus või juuni alguses läks kogu kool üheks päevaks linnalähedasse loodusesse. Innukalt organiseeriti koolis ka „punase risti“ noori.

Edukalt esineti legendaarse võimlemisõpetaja Karin Topmani käe all Tallinna keskkoolide spordiringide võimlemisvõistlustel, mis tõi koolile 1927. a tütarlaste aladel üldvõidu ja ränd- auhinna. 1929 märgiti, et Kaarli gümnaasium kuulus kindlalt Tallinna paremate koolide hulka.

1930ndate alguses oli kooli maine siiski languses. Pikemat aega oli kooli valulapseks selle algkooli osa. Edasijõudmine koolis oli teiste koolidega võrreldes 15% madalam. Valitses ettekujutus, et erakool pidanuks andma eelduste kohaselt kvaliteetset haridust. Kooli tavatseti võrreldi sel perioodil väga palju just hea renomeega Westholmi erakooliga.

Millise jälje jättis Kaarli gümnaasium Eesti hariduslukku? 

Seda ei teata just väga laialt, et Riiklik Inglise Kolledž sündis Kaarli gümnaasiumi baasilt. Kool ei jätnud Tallinna linnapilti jälge sellest järelejäänud koolimaja näol ega ka mingil muul viisil (kooli lippki põles ära), aga see suutis siiski jätta mälestuse, mis on inspireerinud mõningaid tänaseid kogudustega seotud koolide loojaid. Nii ka praeguse Kaarli kooli asutajaid. Sellel sügisel avatud esimene gümnaasiumiklass võiks luua mõttelise silla kunagise Kaarli gümnaasiumiga.

Liina Raudvassar