Mõeldud heatahtlikule palvetajale

Hiljuti esitleti Tallinna piiskoplikus toomkirikus „Katedraali palveraamatut“, mis koondab toomkogudusega seotud inimeste palvetekstid. Igaks kirikuaasta pühapäevaks, aga ka inimese elukaare oluliste sündmuste tarbeks.

Teose mõtte autor on toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, toimetaja toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim, keeletoimetaja on ajalehest Eesti Kirik Sirli Lember ning kujundaja on kirikuvalitsuse tarkvaraspetsialist Riina Sildvee. Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.

Üks ilus raamat on taas huvilisteni jõudnud. Kuivõrd said tegijad inspiratsiooni mõnest kõnetavast näitest maailmapraktikas?

Joel Siim: „Katedraali palveraamatu“ üheks eeskujuks on aastaid tagasi Haapsalu koguduse poolt välja antud eesti- ja soomekeelne palveraamat, mille koostasid Haapsalu koguduse ja selle sõpruskoguduse liikmed ja vaimulikud. Esialgu oli toomkoguduselgi mõttes rahvusvaheline haare – haarata kaasa Turu ja Helsingi toomkogudus –, kuid ilmselt ei olnud aeg veel küps ja mõte jäi soiku. Küllap oli siin oma osa ka koroonal, mis paljud plaanid segi lõi. 

Siiski eelmise aasta suve lõpupoole otsustasime koos õpetaja Arhoga ammuse mõtte teoks teha ja raamatu kokku panna. Aega kulus esialgu arvatust kauem, kuid tegijatel ei olnud tahtmist kvaliteedi osas järeleandmisi teha ja seetõttu tuli pisut oodata.

Mis oli toimetajatöös keerulist, väljakutset esitav?

Ma ei oska otse välja tuua, mis oli keeruline. Ega ühegi raamatu sünd ei ole lihtne, kuid samas ei olnud ka midagi kontimurdvat. „Katedraali palveraamat“ ei ole esimene raamat, mille sünni juures olen olnud. Ehk võib väljakutseks nimetada seda, et õhinat on alguses alati pisut rohkem ning hiljem on vaja rakendada energiat ja tuima järjekindlust, et kõik lubajad ikka oma lubaduse täidaksid.

Eessõna kirjutanud peapiiskop tuletab meelde, et palve on jumalarahvale ulatatud tööriist. Kuivõrd õige on seda raamatut võrrelda tööriistakastiga, kus sees palju töövahendeid?

„Katedraali palveraamatu“ muudab eriliseks see, et autorite ring on päris lai – koguduse usaldusisikutest peapiiskopini välja. See muudab raamatu ka vaheldusrikkaks, iga palve on selle kirjutaja nägu. Ja võrdlus tööriistakastiga on täiesti omal kohal. Kõik palved selles raamatus ei ole traditsiooniliselt ülesehitatud palved, vaid pigem ehk mõtisklused ja meditatsioonid, abivahendid, millest lähtudes ehitada üles oma palve.

Lisaks leiab raamatu lõpust kaks võimalust, kuidas võiks üles ehitada kodused iganädalased palvused. On lühem ja lihtsam ning põhjalikum kava.

Raamatusse on koondatud 16 autori palved. Millisel alusel tekkis valik? Silma hakkab, et lisaks toomkogudusega seotud isikutele on esindatud ka Rootsi-Mihkli koguduse vaimuliku palvenäide. 

Info palveraamatu koostamisest saatsime väga laiale ringile inimestele, kes on otseselt või ka pisut kaudsemalt seotud (või olnud seotud) toomkogudusega. Nii jõudsid sinna ka Patrik Göranssoni palved, sest ta on aastaid tagasi olnud toomkoguduse abiõpetaja ametis.

Adressaatide hulgas olid kõik toomkoguduse praegused ja endised vaimulikud, töötegijad ja vabatahtlikud abilised, juhatuse ja nõukogu liikmed. Raamatusse jõudsid nende inimeste palved, kes ise initsiatiivi üles näitasid ja jaatavalt vastasid. Nõustujaid oli alguses pisut rohkem, kõik ei jõudnud oma palvete koostamiseni.

Kui mitte arvestada vaimulikke, kes on harjunud palvet sõnastama, siis kui varmalt jagati oma palveid avaldamiseks?

Nii mõnigi oli meeldivalt üllatunud, et talle pakutakse võimalust oma palve raamatusse anda. Oli ka neid, kes pisut kohmetult ütlesid, et annavad oma palveid hea meelega, ainult et … kas need ikka sobivad? Ühegi autori palvet ei tulnud sobimatuna tagasi lükata.

Siiras tänu tuleb öelda neilegi, kes kohe alguses teatasid, et neil ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik raamatu koostamisel osaleda.

Palvetega liigutakse raamatus läbi kirikuaasta pühapäevast pühapäeva. Aga mitte üksnes – raamat sisaldab ka sünnipäeva, ristimispäeva, leeripäeva, laulatuspäeva ja matusepäeva palve. Oli see omaette eesmärk, et „Katedraali palveraamat“ on kristlase kaaslaseks sünnist hauani?

See oli tõesti raamatu eesmärk, et lisaks kirikuaastale ja riiklikele tähtpäevadele oleksid palvetega kaetud ka inimese elukaare n-ö sõlmpunktid. Selliseid hetki on alati saatnud teatud riitused ja toimingud ning kõige laiemalt vaadates ei ole ka kristlikud talitused muud kui siirderiitused – isik ja kogukond siirdub ühest seisundist teise. Palve on sellises olukorras oluline abivahend.

Raamat hakkab silma väga kauni kujunduse ja eeskujuliku küljendusega. Sisu ja vorm on heas kooskõlas. Kes panustasid selleni jõudmiseks?

Palveraamatu kontseptsiooni või raamistiku mõtles välja õpetaja Arho Tuhkru. Arho hoolitses ka materjalide ning kujunduselementide valiku eest. Küljendajaks oli Riina Sildvee ja keeletoimetajaks Sirli Lember. Ja suur tänu Tallinna Raamatutrükikojale kvaliteetse töö eest.

Teiste seas on ka sinu palvetekstid. Kui keeruline oli neid valida? 

Raamatus on minult kahesuguseid palveid – spetsiaalselt selle raamatu jaoks kirjutatuid ning erinevatel põhjustel varem koostatud palveid. Õnneks või kahjuks ei olnud mul keeruline oma varasemate palvete seast sobivaid leida. Need kas kõlavad või mitte.

Liina Raudvassar