Ristimine, evangelism ja Lootuse festival

29.–31. maini Eestis korraldatav kristlik suur­üritus Lootuse festival ei piirne ainult kolme päevaga Saku Suurhallis, vaid paljudes kogudustes on festivaliga seotud tegevus juba alanud. Ulatuslik ettevõtmine õhutab kristlasi mõtlema evangeeliumi kuulutamise vajadusele ja palvetama nii sõprade-sugulaste kui kogu Eesti eest. Lubatud on, et kolmel maipäeval toob sadakond bussi inimesi üle Eesti Tallinna ja viib õhtul tagasi koju. 
Minu soov seoses festivaliga on, et paljud ristitud leiaksid tee tagasi Kristuse ja koguduse juurde ning uued, veel ristimata inimesed avastaksid tee Jumalani.
Seoses ristimise teema-aastaga on küsitud: kuidas sobivad kokku misjon, evangelism ja ristimine? Mida need sõnad tähendavad?
Misjoni all mõeldakse Jumala sõna kuulutamist neile, kes pole veel ristitud. Misjoni eesmärgiks on usu sündimine, ristimine ja elu koguduse osaduses. Evangelism on suunatud neile, kes on küll ristitud, aga mingil põhjusel ei ela Jumala ja koguduse osaduses. Evangelism on nende juhtimine tagasi sellesse osadusse, millesse nad ristimises kutsuti. Sisu on evangelismil ja misjonil sarnane: kuulutada Kristust, Tema surma ja ülestõusmist ning kutsuda inimesi Temasse uskuma. See ei ole rääkimine Jumalast üldiselt, vaid siia kuulub sõnum Jeesusest koos kutsega Teda järgida.
Kas see kõik on luterlik? Apostel Pauluse kuulutus Piiblis lõpeb jätkuvalt meeleparanduse nõudega. Jeesus alustas oma kuulutamist üleskutsega: parandage meelt! Luterliku teoloogia mõõdupuuks on Piibel ja seda seletavad usutunnistusraamatud. Nendest olulisimas, Augsburgi usutunnistuses (XII) seisab: «Meeleparandusest õpetatakse, et need, kes pärast ristimist on patustanud, võivad saada pattude andeksandmist igal ajal, kui nad parandavad meelt.» Kirikul tuleb kutsuda usust loobunuid meeleparandusele.
Ristimise rõhutamine meie kirikus ei tähenda evangeliseerimise lõpetamist. Vastupidi – ristimine võib olla evangeliseerimise aluseks, kui kutsume kadunud poegi tagasi Isa juurde. Ristitud inimese evangeliseerimisel ei ole vaja ristimisest vaikida, vaid võime just lähtuda sellest: sa oled ristitud, aga kas sa tead, mis sulle ristimises on antud? Kas sa oled võtnud usus need annid vastu? Rõhutada tuleb, et ainult ristimisest ilma usuta ei piisa. Oluline on ristitu uskumine Jeesusesse kui Jumala Pojasse, kes suri meie eest.
Seega tegeleb Lootuse festival nii misjoni kui ka evangelismiga. Eesmärgiks on teha sihipärast kuulutustööd selleks, et Jumala sõna kuulutamise kaudu tekiks usk Jeesusesse võimalikult paljude inimeste südames.
Lootuse festival ei ole oma olemuselt üks massiüritus. Iga sinna tulev inimene on isiksus oma murede, rõõmude ja küsimustega. Paljusid kutsutakse isiklikult, paljude eest on juba kaua palvetatud. Enne kolme päris festivalipäeva korraldatakse üle Eesti mitmesuguseid koolitusi. Kristlased palvetavad palvekaartide alusel oma sõprade eest. Paljusid inimesi, eelkõige mittekristlasi, kutsutakse festivaliüritustele. Kohalik kogudus jätkab pärast festivali oma elu loodetavasti aktiivsemana ja uute liikmetega täienenult.
Lootuse festival on suveks läbi, aga töö kogudustes jätkub. Tihti rõhutatakse, et EELK on misjonikirik ja Eesti on misjonimaa. Festivali eesmärgiks on toetada kohalikke kogudusi kui kõige loomulikumaid misjoni toimumise kohti. Meie kogudused on misjonikogudused, kus jumalateenistustel, talitustel, palve- ja piiblitundides tuleb Jumal oma sõna ja sakramentidega meie ligi. Lisaks tunnistavad koguduse töötegijad ja liikmed oma argielus sõnade ja tegudega oma usku. Me vajame aktiivseid kogudusi, kus kõikidel kristlastel on võimalik Jumalat teenida.
Kuulutagem siis Kristust, Tema surma ja ülestõusmist ning kutsugem inimesi sihikindlalt Tema järgijateks. Ärgem jätkem kõrvale selget kutset saada kristlaseks, saada ristitud ja järgida Kristust. Kutsugem usust taganenuid tagasi pääsemise ja koguduse osadusse. Samas tuleb meeles pidada, et usk on kingitus, Jumala and. Jumal sirutab oma käed inimeste poole ja pakub oma ande. Koguduste töö on tuua inimesed tühjade kätega Jumala ette, paludes, et Jumal täidaks need oma andidega.

Mika Tuovinen,
misjonikeskuse juhataja