Jumal näeb ja teab

Sügisudude ja aina lühenevate päevade saabudes märkab osa inimesi, et mõtted lähevad rohkem nende teemade juurde, mis kerkivad kuskilt mälusopist esile ja toovad kaasa küsimusi, mis ei pruugi olla meeldivad. Esialgu võib proovida neile mitte mõelda – saab suunata oma tegemisi nii, et ei pea neid küsimusi tähele panema.

Üks tee on ka see valik, et eitatakse vajadust neile otsa vaadata: „Ah, mingi tobe mõte! Mul pole üldse sellega mingit probleemi kunagi olnudki … See on ju hoopis mu tuttava probleem … Ma ei pea neist asjust mõtlema!“

Päevad kulgevad omasoodu ja toovad kaasa uusi mõtteid ning tegemisi. Ometi on ilmselt igaühele meist tuttav selline olukord, kus kellegagi või millegagi seoses meenub midagi, mis on jäänud lahendamata ja mille osas oleks tahtnud, et asjad lähevad teisiti.

Vahel tähendab see ka südametunnistuse kripeldust ja küsimust, kas ma olen endale andestanud, et nii läks. Või teisalt: kas me ootame kelleltki teiselt andekspalumist või oleme hoopis pahased Jumala peale ja arvame, et seekord jäi tal küll midagi märkamata, sest kui ta oleks seda olukorda päriselt näinud, siis oleks kõik teisiti lahenenud.

Palvekogemus

Üks naine ütles mulle kord oma palvekogemusi kirjeldades, et on märganud palvetamise ajal, kuidas ta vahel jääb Jumalale jutustama, miks mingit olukorda oleks vaja kuidagi teisiti lahendada. Ta oli kindel, et Jumal ise juhtis teda selle märkamise juurde.

Hakates meenutama, kuidas ta üldse oli juba aastaid palvetanud, taipas ta, et osa neist palvetest olid omamoodi nõudmised, mida ta Jumalale pidevalt esitas. Võib tekkida küsimus: kuidas ta siis palvetas?

Umbes selliselt: „Jumal, sa ju nägid, kuidas need asjad olid ja sa tead, et mulle tehti liiga! Palun, sekku ja õpeta seda teist inimest, kes minu suhtes valesti käitus, ning tee nii, et ka tema kannataks oma tegude tagajärgede pärast, sest mina ju kannatasin.“ Üsna inimlik mõttekäik, kas pole?

See naine leidis enda jaoks rahu siis, kui ta asendas oma „pika jutu“ lühikese palvega: „Jumal, sina tead ja näed – aita palun selles olukorras lahendus leida minu ja selle teise inimese jaoks!“ Lohutav oli tema jaoks kuulda, et see pole ainult temaga nii, et ta on Jumala poole selliselt pöördunud ja mingis mõttes teda alahinnanud.

Samuti tuli selle naise jutus esile vajadus anda see olukord Jumalale päriselt üle, nii et ta ise ei hoiaks selle servast kramplikult kinni. Palvetasime koos ja võisime tõdeda, et see vestlus oli esile toonud meie mõlema jaoks tähtsa meeldetuletuse: inimese asi ei ole pidevalt jälgida, kas Jumal kellegi teise elus ikka teeb nii, nagu arvame, et ta peaks tegema. Küllap võib iga lehelugeja siin meenutada erinevaid kirjakohti, mis palvetajat kinnitavad, et Jumal tõesti näeb ja teab.

Mis mõte on kirikus käimisel?

Mida aga teha nende südametunnistuse märguannetega, mis puudutavad endale andeks andmise vajadust? Vahel on meil teistele inimestele palju lihtsam andeks anda kui endale. Eespool oli mõttekäik ka selle kohta, et võime avastada oma meelepaha Jumala vastu ja tegelikult kanda nii rasket andestamatuse koormat oma hinges, ise taipamata, et meie suhe Jumalaga vajaks tähelepanu.

Olen kuulnud inimesi omavahel rääkimas, et see on olnud ka põhjus, miks kirikus käimisest loobutakse või mispärast seal harva käiakse, et Jumal ju tegelikult ei aita inimesi, miks peaks siis teda üldse uskuma ja mis mõte on kirikus käimisel.

Taas üks igivana küsimus: kui Jumal on hea, siis kuidas ta saab lubada, et niisugused asjad maailmas pidevalt juhtuvad, kus keegi kannatab? Loogiline järeldus on, et Jumalat kas pole olemas või ta lihtsalt pöörab oma pilgu vahepeal mujale ja midagi jääb seetõttu märkamata.

Meenub ühe mehe humoorikas tõdemus oma eluvalikuid analüüsides: paistab, et olen sageli lootnud sellele, et Jumal vahepeal tegeleb kellegi teise eluga ega näe, mida ma olen siin korraldanud … mõne asja pärast on ikka päris piinlik!

Kuidas leida rahu?

Kuidas siis leida rahu oma südamesse, kui kerkivad esile eespool nimetatud olukorrad ja mõtted? Olen kindel, et Jumal aitab igal palvetajal leida just talle sobiva viisi ja tee, kuidas rahu kogeda.

Laskem siis Jumalal tegutseda tema seatud ajal ja viisil, keskendudes oma elule ja sellele osale, mida meie teeme, mitte niivõrd sellele, mida keegi teine on teinud või tegemata jätnud. Olgem hoitud!

Tuuli Võsa

hingehoidja