Läkitus kogudustele

«Misjoniülesande täitmine apostel Andrease vaimus»
Andreas leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: «Me oleme leidnud Messia!» – see on tõlkes «Kristuse». Andreas viis venna Jeesuse juurde. (Jh 1:41–42)
Oleme kuulnud kõneldavat, et Eesti on Euroopa üks ilmalikumaid riike. Meie elanikkond pidavat kõige vähem hoolima usust ja kirikust. Kindlasti paneb see meid kristlastena küsima – kas ka meil on oma süü selles? Kas oleme jätnud midagi tegemata, et meie kaaskodanikud hoiavad kaugele kirikust, ei oska otsida Jumalat ega hinnata esivanemate kristlikku pärandit?
Käesoleval aastal, mil keskendume ristimise teemale, on põhjust igal viisil pidada silmas Jeesuse misjonikäsku (Mt 28:19–20). Meie, kristlaste ülesanne on tagada, et kirik ja kristlik kuulutus oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadav ja lähedane. Seda tööd ei saa ära teha üksnes kirikuvalitsus või misjonikeskus, seda ei saa teha üksi vaimulikud ega koguduste juhatused. Seda saame teha vaid kristlastena üheskoos, igaüks sellesse ettevõtmisse panustades.
 Eeloleval kevadel, nelipüha aegu, 29.–31. maini toimub Eestis suur vaimulik ühisüritus – Lootuse festival. Tegu on oikumeeniliste evangelisatsioonipäevadega, mille eesmärgiks on, et võimalikult paljud inimesed leiaksid enda jaoks kiriku ja kuuleksid head sõnumit Jeesusest Kristusest. See jumalasõna festival on üks võimalus, kus iga kristlane saab midagi ära teha, et tema lähedased ja sõbrad-sugulased kuuleksid Kristusest ja tuleksid tõelise Jumala tundmisele.
 Püha apostel Andrease eeskujul oleme kõik kutsutud järgima Andrease eluhoiakut ning osalema Andrease liikumises ka eelolevate evangelisatsioonipäevade puhul. Ülesanne on lihtne ja igale kristlasele jõukohane – kutsuda oma vendi, õdesid, vanemaid, lapsi ja lapselapsi, sugulasi ja tuttavaid kirikusse, samuti Lootuse festivalile, et saada innustust kristlikuks eluks. Teinekord võime imestada, kui vähe on tarvis, et mõni lähedane leiaks kirikutee. Sageli on meie ümber suur ootus ja igatsus, et keegi võtaks ja näitaks õiget suunda. Ja kui leidub üks kristlane, kes seda teha julgeb, on tänu ja rõõm mitmekordne ja mõlemapoolne.
 Kallis kogudus, mina ei usu, et meie rahvas on kaugel Jumalast. Usun, et inimesed meie ümber igatsevad väga kohtumist tõelise Jumalaga. Kas püha Andreas ei võiks olla ka meie eeskujuks? Kas meie ei võiks olla Andreasteks meid ümbritsevatele inimestele? Usun, kui me võtame tõsiselt võimalust Lootuse festivali raames osaleda Andrease teenistuses, oleme korda saatnud midagi väga olulist meie kiriku kasvu ja rahva pääsemise jaoks.
Seepärast kutsun üles kõiki kristlasi pühapäeval, 8. veebruaril ja sellele järgneval nädalal mõtlema nendele inimestele, keda sooviksime kirikusse ja Jumala juurde tuua. Hakkame nende eest palvetama. Täidame võimalusel sõbrakaardi, et läkitada see oma koguduse õpetaja kaudu festivali korraldajatele. Püüdkem olla enda poolt kutsututele usuteel toeks ka edaspidi, et kogudus saaks neile tõeliseks vaimulikuks koduks. Nii oleme koos püha Andreasega osalised suures ülesandes tuua inimesi Jumala osadusse.

Õnnistussooviga
Andres Põder,
peapiiskop
Tallinnas 30. jaanuaril 2009