Resurrexi – ma tõusen üles
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 8. aprill 2009 Nr 14/15 /
Resurrexi, et adhuc tecum sum, alleluia: posuisti super me manum tuam, alleluia; mirabilis facta est scientia tua, alleluia, alleluia. Ps: Domine probasti me et cognovisti me: tu cognovisti sessionem meam et resurrectionem meam.
Ma tõusen üles ja olen ikka koos sinuga, halleluuja: Sa paned oma käe minu peale, halleluuja; sinu tundmine on saanud imeliseks, halleluuja, halleluuja. Ps. Issand, sa uurid mind ja tunned mind ära: Sa tunned minu istumist ja ülestõusmist. (Ps 139[138]:18 ja 1–2)
Kristus ise räägib nii oma taevasele Isale. Ta on täitnud Talle usaldatud ülesande ning pöördub oma esimeste mõtete ja palvega Isa poole. See juhtus sellel tõeliselt õndsal ööl, millele üksi «oli antud teada tundi, mil Kristus surnuist üles tõusis». Nii laulab kirik ülestõusmisöö ülistushümnis – Exsultet’is.
Ma tõusen üles ja olen ikka koos sinuga. Poeg laskus Isa rüpest meie juurde, võttis enda peale meie inimliku loomuse, mis oli suuteline kannatama, ja loobus kirkusest, mis ei tunne valu ega kurbust. Ta oli ära lõigatud Isa kirkusest. Ta tunnetas seda äärmise teravusega: «Mu Jumal, mu Jumal, miks oled sa mu maha jätnud?!» Kuid nüüd on Ta taas Isa kirkuses.
Õigeusu ikoonikunst rõhutab eriliselt Jeesuse laskumist Isa juurest. Ülestõusmispüha ikoon kannab õigupoolest nime «Laskumine surmavalda». Jeesuse jalge all haigutab must põrgusuu, mille uksed Jeesus on purustanud – lukud, riivid ja uksehinged vedelevad maas. Jeesus tõmbab surmavallast välja Aadama ja Eeva – inimkonda kehastavad esivanemad.
Ülestõusnud Issand vaatab vastu tulevikule, mida on õnnistatud sellega, et kogu inimkond võib jagada Tema ülestõusmist. Nii võivad kõik olla kord koos Isaga nagu Jeesus on praegu koos Temaga.
Sa paned oma käe minu peale. Ka surmavallas olles laotas Isa oma kaitsvad käed Poja üle. Sest Tema lubas Pojas purustada surmaahelad ning tõusta uuele elule. Kuid need sõnad võivad viidata ka Jumala käele, mis nõuab õigust, mis rõhusid Lunastajat niivõrd, et Ta pidi tõdema: «Ta pööras oma käe minu vastu ja tõstab seda minu vastu iga päev» (Nl 3:3). Kuid täna laulab Kristus: «Halleluuja!» Halleluuja Tema kannatustele, surmale ja ülestõusmisele.
Võime kujutleda, kuidas kirik säras ülestõusmisööl ristitud inimeste valgetest rüüdest. Esimest korda võisid endised katekumeenid nüüd kogeda rõõmu sellest, mis tähendab olla Jumala lapsed. Nad rõõmustasid, et olid surnud ja üles tõusnud koos Jeesusega, nad olid vabaks saanud vaenlase meelevalla alt.
Ja kogudus rõõmustas. Nad olid äsjaristitute õpetamise ja pöördumise eest palvetanud pikki aastaid. Nüüd olid nad ristitud!
Joel Siim
